veebruar 2022

Jäljerida pildistas LK-team

Ilvese jälg

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx   

Ilveste jooksuajani jääb umbes kuu ja tähtsündmuse aegu on vähenenud ettevaatusega loomi võimalik trehvamisi nii kuulda, kui näha. Siis on meil põhjust jälgede kõnekuselel rohkem tähelepanu pöörata.

Meie metsade ilveste arvukus on viimasel viiel aastal püsinud sarnasena ehk veidi üle neljasaja isendi hoolimata sellest, et ilvestele ei ole sama kaua jahti peetud.

Veebikaamera kuvatõnmmis Olle Koert, www.tt.ee

Hülgepojad

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Olle tegi kaameratiiru ja leidis hülgepojad. Kas nad on päeva, kahe või kolme vanused on raske öelda.

Kui vaadata aastate lõikes on esimesi vastsündinuid hülgepoegi ikka nende kuupäevade paiku nähtud.

Pildistasid Bert Rähni ja Ahto Täpsi www.natourest.ee

Karu jäljerida lumes

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Miks mõni karu talvel lumele jälgi jätab?

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

3. veebruari kaamerapilt

Neljapäeval oli üle hulga aja päikseline ja hülgekaamera hakkas tööle. Ei olnud põhjust kohe teavitamiseks sest kogemus ütleb, et kui päikeselised ilmad ei jätku pole pidevat ülekannet veel veebruari algupoolel loota.

Nii oligi eilne ilma kaamerapildita, aga täna keskpäevast oli ülekanne jälle nähtav.

Järgmisel nädalal, kui ilmad vähegi võimaldavad saab kogu veebikaamera süsteem üle kontrollitud, kitsaskohad ja amortiseerunud blokid kaardistatud ehk peame mõtlema vajalike seadmete uuendamisele.

ELF-i ülekanne

Urmas Sellis teeb pika ülevaate metsisetalgutest aastate jooksul

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud.

Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Foto Arne Ader

Põlismets. Peterna nina, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tedrekanad kasevõras. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 393        Küttimisrekordid – teder

Teder       Tetrao tetrix

Kõige rohkem tetri kütiti 1962. aastal 8676 isendit, samas loendati üle 100 000 isendi.

Näiteks: 1955. aastal kütiti 4648 isendit ja loendati 60 000 tetre.

              1971. aastal kütiti 244 ja loendati 44 423 tetre.

              1989. aastal kütiti ainult 3 ja loendati 13 000 isendit.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed  

Kuula Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uut taskuhäälingut „Rukkirääk“  

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed tutvustab podcasti sarja „Rukkirääk“. Iga kuu viimasel teisipäeval saab oodata taskuhäälingu uut 20-minutilist loodustemaatilist saadet. 

Podcasti „Rukkirääk“ saadetes arutlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Iga saate lõpus esitame viktoriiniküsimuse, millele saab vastuse järgmise saate alguses.

Video LK-team

Fotod Arne Ader

Lumes liigub karihiir hüpetega ( www.loodusemees.ee )

Mets-karihiir       Sorex araneus

Laane-karihiir     Sorex caecutiens

Tartu Loodusmaja kutsub osalema

Unesco ühendkoolide võrgustik kutsub kõiki 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis!

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad. 

Foto Julian Fahrbach, VikipeediA

Emakala

Emakala ehk kiviluts         Zoarces viviparus

Vivipaarne emakala on meie vetes elutsevatest kaladest ainus elussünnitaja ja mõneti viitab sellele ka eestikeelne nimetus.

Oleme harjunud mõttega, et kalad koevad, aga emakaladel toimub sigimine üpris sarnaselt imetajatele. Isaskalad viljastasid emaskalu augustis, septembris ja detsembrikuus alustasid emaskalad sigimist ja sigimine kestis ka jaanuarikuus.

Linnuvaatleja kutsub osalema, www.linnuvaatleja.ee

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Taas, juba kuuendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Nii iga voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta, millele saab vastused teele saata sealsamas.