veebruar 2022

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistlusele lisandub iga päevaga üha uusi osalejaid, linnuhuvilisi, kes soovivad oma linnutundmist proovile panna ja teadmisi juurde saada. Osale ka Sina!

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt.

Määramisvõistluse kuuenda hooaja esimese vooru küsimused leiab siit: algajad ja edasijõudnud. Vastuseid saab saata kuni 28. veebruarini.

Vastuse andis hülgeuurija Ivar Jüssi

Videoklipp ja veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

Seda me teame, et emashüljes imetab poega ainult kolm nädalat ja et hülgepiima rasvasisaldus on kuni 58%. Lisaks kõigele sel ajal emashüljes ei toitu. Kas pole hämmastav?

Kui suur võib olla imetamisperioodil emashülge kaalukaotus?

Nagu arvata võib on kaalumine keeruline, aga arvutused näitavad et imetava emaslooma kaalukadu võib küündida kuni nelja kiloni ööpäevas, aga hülgepoeg võtab kaalus sama ajaga juurde vähemalt kaks kilo.

Video LK-team

Harakas ees, kanakull järel…

Kanakull       Accipiter gentilis

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Haned ööbimispaigas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 399        Küttimisrekordid - haned

Haned        Anser

Kõige arvukamalt kütiti hanesid 2012. aastal 5319 isendit.

Näiteks: 2016. aastal kütiti 4772 hanelist.

              2007. aastal 3252 isendit.

              2001. aastal 3414 isendit.

             1999. aastal 3283 isendit.

Hanelised olid ja on populaarsed jahilinnud.

Ülevaate tegid Ilona Lepik ja Mahe Metsalu Keskkonnaametist

Pildistasid Gunnar Raun ja Kadri Paomees

Taastamistööd Harilaiul

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks. Tööd tegi Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaameti ja MTÜ-ga Põhjakonn.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Loe lähemalt siit ja pesitsushooaja sissejuhatust LK foorumi lehelt.

Esiplaanil isaslind Kalju. Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Linnuvaatleja soovitab

„Imelised linnud“ ja autorid minu töölaualt, kelle mõtted ja uuringud Jim Robbins on raamatusse põiminud

Jim Robbins, Varrak (2018). Tõlge Kalle Klein

„Kui hea raamat!“, kordan iga peatüki järel. Seda peatükki võiks lugeda metsamajandaja, seda peatükki aga traktorirooli keerav põllumees või aednik … Et lindudel on inimese mätta otsast vaadates imelisi võimeid (kasvõi lendamine oma mitmekülgsuses), ei ole ilmselt üllatav. Kuid rääkida nendest oskustest nii, et lugejal ei hakka igav ja see ei ole lihtsalt üks järjekordne lugu tuttavast loodusfilmist või jutusaatest, on oskus. Ja seda Jim Robbins oskab minu hinnangul lausa suurepäraselt.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Helen Kivisild

Karula rahvuspark

17. veebruaril 2022 tunnustab Keskkonnaamet esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid. Tänuõhtul Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.

Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kuidas noorlinde ja täiskasvanud kotkaid kaamerapildis eritada?

Täiskasvanud merikotkal märkame valget saba, heledamat peasulestikku ja kollast nokka. Kuni viienda eluaastani on merikotkaste noorlinnud kas tumepruuni või valgekirju sulestikuga ja sabasuled neil veel valgeks ei ole muutunud. Kuni suguküpsuse saabumiseni hulguvad noorlinnud laialt ringi.

Fotod Arne Ader ja LK-team

Põdrad ( www.loodusemees.ee )

Põder        Alces alces

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva mõisapark

Nädal oli sulailmadega. Keskmine õhutemperatuur kõikus -1,2…1,2 kraadi piires. Öösiti valdavalt külmetas ja päeval sulatas.

Kõige külmemal ööl (laupäeval) langes minimaalne õhutemperatuur ‑6 kraadini. Päeviti oli õhus sooja 0,3…2,6 kraadi.

Kõige sajusem oli esmaspäev, kui peaaegu päevotsa sadas vihma ja lörtsi. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes ilmajaama andmeil ligi kaheksa millimeetrit, lume paksus kasvas järgmiseks hommikuks 45 sentimeetrini.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Tänase päeva vaatlusring

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kaamerapildis annab hülgepoegi kokku lugeda vähemalt veerandsada. Nagu tähele panete on emasloomad oma lasteaia koondanud kaldaala lesilast kaugemale. Seal liikumist ja seega ka ohtu hülgehakatistele vähem.

Kaamerapildis näeme liikumas tumeda kasuka ja kaelavoltidega vanu ja suuri isasloomi, aga nendest juba innaaja hakatusel.

Hülgepoegadest ja emasloomadest oli juba juttu: LINK

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hallrästas lodjapuul ( www.loodusemees.ee )

Maisamaa talilinnuloenduse eesmärgid on selgitada talilindudele levikut, arvukust ja seost elupaigaga, linnustikus toimuvaid muutusi nii eelmise aastaga võrreldes kui ka pikema aja vältel, lindude surevust talvel ning pikaajalisi arvukuse muutusi põhjustavaid tegureid.

Nn kevadloendus toimub 15.-28. veebruarini üle Eesti

Võrdlevad loendused olid möödunud aasta sügisloendus: 15.–28. novemberini ja jõululoendus: 25. detsemberist kuni  7. jaanuarini k.a.

Tekst Gunnar Sein, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja

Pildistas Andres Miller

Hanikatsi

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium teatasid hiljuti, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine. Keskkonnaamet soovitab kaitse- ja hoiualadel erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

Kokku peatatakse raied esialgu 28 kuuks 12 685 hektaril erametsades ning 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest.

Foto Arne Ader

Video LK-team

Rebased kurameerivad ( www.loodusemees.ee )

Rebane ehk punarebane        Vulpes vulpes

Looduse jäljeraamat annab meile teada, et juba mõned nädalad tagasi liikusid seltsis mõned rebasepaarid ja kuulda oleme nende klähvimist ka veebikaamera vahendusel. Lähenev innaajaga väheneb rebaste ettevaatlikus. Tavapäraselt oma liikumist õhtuhämaras alustanud rebaseid võime nüüd märgata isegi südapäeval.