veebruar 2022

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Vanemad hülgepojad said täna nädalasteks.

Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Päev päevalt on uusi ilmakodanikke üha rohkem. Ilmad on päikeselised, mis annab lootust, et enne akupargi väljavahetamist saame ülekannet kenasti jälgida.

Keskkonnaameti soovitus:

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik vaatleja aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Loodushoiu Fondi üleskutse

Foto Arne Ader

Jõesaare kadakas ( www.loodusemees.ee )

Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool kutsuvad kõiki Eesti maaomanikke märkama ja säilitama põlispuid ning vabatahtliku algatusega liituma.

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituvad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mis on rinna kõrguselt mõõdetuna ümbermõõduga 220 cm või enam.

Põlispuude uurija, loodusemehe, Loodushoiu Fondi kaasteelise Hendrik Relve sõnul on põlispuud olulised nii Eesti looduse liigirikkuse ja mitmekesisuse hoidmiseks kui ka pärandi säilitamiseks.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Nurmkanad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 396        Küttimisrekordid - nurmkana

Nurmkana, varemalt põldpüü        Perdix perdix

Kõige rohkem nurmkanu kütiti 1955. aastal, 3986 isendit ja samal aastal loendati 18000 isendit.

Näiteks: 1971. aastal nurmkanu ei kütitud, kuid loendati 16427 isendit.

              1980. aastal nurmkanu ei kütitud, kuid loendati 7700 isendit.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Ilus päikseline ja lääne kaare tormine päev. Tuult iiliti üle 16 m/s, õhus +3 ja merevees + 2 soojakraadi.

Mõned hülgepojad põõsaste vahel eks emasloomadel rahulikum veidi eemal poegida, kui tihedalt hülgeid täis rannakividel.

Tänane pildirida:

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Foto Arne Ader

Selli männik ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.

Video LK-team

Foto Arne Ader

Salutihane

Salutihane        Parus palustris

Põhjatihane      Parus montanus

Fotod Arne Ader

Leethiir ( www.loodusemees.ee )

Harilik leethiir ehk leethiir       Myodes glareolus

Algselt metsaelanikud asustavad nüüd meie arvukaid raiesmikke ja üha sagedamini võime neid hamsterlasi kohata linnaparkides.

Usinamalt tegutsetakse hämaruse saabudes, kuid talviselt hämaratel päevadel tegutsetakse samuti.

Loodushoiu fond kutsub hääletama

Foto Ingmar Muusikus

Kuningamänd

Veebruari lõpuni saab lehel treeoftheyear.org anda oma hääle Euroopa aasta puu valimisel. Eestit esindab tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele.

Keskkonnaamet annab teada

Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.

Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. „Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talveilu

Nädal kujunes lumiseks. Suuremad lumesajud esinesid nädala algus- ja lõpupäevadel. Lume paksus kasvas avamaastikul üle 40 cm. Teede ääres kõrgusid suured lumevallid.

Keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -10…0 °C piires. Külmemad ilmad olid kolmapäevast reedeni, kui minimaalsed õhutemperatuurid langesid ‑13…-16 kraadini, päeval tõusid termomeetrinäidud ‑4…-7 kraadini. Kolmapäeval olid puud ja põõsad härmas, aga järgmiseks päevaks see juba kadus. Külmadel päevadel sadanud vähene lumi oli väga õhuline.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Neli hülgelast ja kaks merikotkast

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Ilm oli täna Saaremaa läänerannikul päikseline: õhusooja kaar kraadi, tuult kuni 4 m/s ja veetemperatuur 1,5 plusskraadi ringis.

Kuigi päike käib veel madalalt laadisid päikesepaneelid toiteakusid.

Kaadrisse jäi ainult neli hülgepoega, aga neid on kindlasti juba rohkem…