veebruar 2022

Tartu Loodusmaja kutsub osalema

Unesco ühendkoolide võrgustik kutsub kõiki 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis!

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad. 

Foto Julian Fahrbach, VikipeediA

Emakala

Emakala ehk kiviluts         Zoarces viviparus

Vivipaarne emakala on meie vetes elutsevatest kaladest ainus elussünnitaja ja mõneti viitab sellele ka eestikeelne nimetus.

Oleme harjunud mõttega, et kalad koevad, aga emakaladel toimub sigimine üpris sarnaselt imetajatele. Isaskalad viljastasid emaskalu augustis, septembris ja detsembrikuus alustasid emaskalad sigimist ja sigimine kestis ka jaanuarikuus.

Linnuvaatleja kutsub osalema, www.linnuvaatleja.ee

Algajate raskusastme 1. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Taas, juba kuuendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Nii iga voorus osalenuid kui ka kogu võistluse parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini. Iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta, millele saab vastused teele saata sealsamas.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Noore looduskaitsja auhinna pälvis samblikeuurija Polina Degtjarenko

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvis Tartu Ülikooli samblikuteadlane Polina Degtjarenko. Laureaat on panustanud aastaid aktiivselt Eesti samblike uurimisse ning löönud kaasa mitmesugustes teaduse ja looduse populariseerimisega seotud algatustes. Möödunud aastal oli ta harrastusteaduse algatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik” üks eestkõnelejaid.

Auhinna andis laureaadile üle ELFi nõukogu liige ja kirjanik Jan Kaus. “Igati tore, et noore looduskaitsja auhind läheb inimesele, kes on keskendunud ääretult vanade organismide uurimisele ja kaitsmisele. Siin teostub järjepidevus selle sõna kõige sügavamas mõttes,” nentis Kaus.

Keskkonnaameti, EJS ja TÜ zooloogide ühisteade

1. veebruaril algab Euroopa Liidu LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ rahastamisel katsetus, mille käigus püütakse Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku. Et seeläbi kannatavad ka mitmed juba praegu kehva käekäiguga kaitsealused linnuliigid, on Keskkonnaamet otsustanud rahastada katsetust, mis teadlaste hinnangul võiks linnustiku olukorda parandada.

Pildistas Kristel Vilbaste

Sahvri varusid oli paari kilo jagu

Kaelushiir          Apodemus flavicollis

Pildil näeme tammetõrusid, ubasid, kruupe, aga oma peidupaikadesse veetakse pea kõike - isegi hiirtele hoonetesse pandud mürki (roosa mürgiseguga kaerahelbeid, mis poes müügil).

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pedja jõel talvitub rohkesti veelinde

Nädal oli jätkuvalt väga muutliku ilmastikuga.

Kaks esimest päeva olid sompus ja soojad. Aegajalt sadas nõrka vihma. Teisipäeva öösel tõusis maksimaalne õhutemperatuur 1,5 kraadini. Lume paksus kahanes vähehaaval. Üksikud kõrgemad künninukid ja suuremad rohututid tulid lume alt nähtavale.

Teisipäeva hommik oli pilves, aga päeval tuli päike nähtavale. Pärastlõunal hakkas külmetama ning teed muutusid libedaks. Kiire jahtumisega tekkis õhtuks udu. Järgnev öö oli selge taevaga ning ka Jõgeval oli võimalik näha virmalisi.