juuni 2022

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kui on ruumi harjutame tiibu

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kaks kotkapoega kasvavad Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1), kes on saanud kolme nädala vanusteks.

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Emaslind kullihakatistega

Kanakull        Accipiter gentilis

Kanakullipaari pojad on nüüd juba nelja nädalased, veedavad aega pesal: kuulates eemalt vanalindude häälitsusi ja ootavad toitu. Vanalinnud toovad kogu pesitsusaja vältel pesale rohelisi oksi.

Emaslind veel toidab poegi, isaslind heidab saagi pesale ja siis alustab tavaliselt esimesena toitumist tugevam.

Mida siis poegadele tuuakse?

Pildistas Kristel Vilbaste

Pesa 29. mail

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striiata

Hall-kärbsenäpi on teadu poolest sageli inimkaaslejad ja vanalinnud ehitasid pesa maakeldri ülemisele hingele maikuu teisel poolel. Lendputukatest toituvad linnud saabuvad meile hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.

Veebikaamera kuvatõmmised Liz ja Svenja, LK foorumist

Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistatud Soomaa nime tähistamiseks peetud seminarilt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Taavi Pae Soomaa seminaril

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Tänane hommik

Must-toonekurg           Ciconia nigra

22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.

Kliiniku aeg on läbi ja kurepojad viiakse metsa kohanema tehispesaga. Kui hästi läheb, saame näha, kuidas kurepoegade läheb.

Video salvestas Karl Adami

Ööbik        Luscinia luscinia

Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.

Tänavune külmavõitu kevad venis pikale. Ööbikute sarnased veidi külmaõrnad linnud saabuvad alles viis kui ööpäevane keskmine tõuseb kaheksa soojakraadini ja nad on öörändurid.

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.

Kärestik on liitprofiilne ehk koosneb põhikärestikust ja madalvoolusängist, mis tähendab, et veevaesel ajal „koondub“ kogu jõe vooluhulk Sindi poolsel jõekaldal paiknevasse madalveesängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle uputama, liikudes järk-järgult Sauga kalda poole.

EOÜ annab teada

Isaneppide Boeing ja Cessna seiklustest saab lugeda aasta linnu blogist

Metskurvitsad ehk nepid on tuntud just oma mängulennu poolest, ent teadmised selle kohta on üsna üldised ja põhinevad pigem juhuvaatlustel. Aasta linnu projekti raames püüavad ornitoloogid kolm isast metskurvitsat ja varustavad nad GPS-seadmega, et jälgida ja paremini tundma õppida nepilendu.

Juba mai lõpus sai GPS-seadme kaks isast neppi, kellel anti Ameerika lennukitootjate järgi nimeks Boeing ja Cessna.

Lindude püüdmisest ja nepilennu uurimisest saab lugeda aasta linnu blogist.

Blogipostituste autorid on Jaanus Aua ja Jaanus Elts.
 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed teevad kokkuvõtte

Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.

Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.

Pildistas Vello Keppart

Mets-harakputk

Mets-harakputk                 Anthriscus sylvestris

Täpiline surmaputk      Conium maculatum

Miks me neid kahte taime koos vaatleme?

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.

Pildistas LK-team

Vereurmarohi

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.

Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.

PILT: 1

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.

Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.

Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ja viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel või madalsoodes.

EOÜ – Suvine aialinnupäevik 2022

Foto Arne Ader

Kukkurtihase pesa ( www.loodusemees.ee )

Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.