Võrumaa kalakotkaste pojad kolmenädalased
Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Kui on ruumi harjutame tiibu
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kaks kotkapoega kasvavad Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1), kes on saanud kolme nädala vanusteks.
Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Kui on ruumi harjutame tiibu
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kaks kotkapoega kasvavad Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1), kes on saanud kolme nädala vanusteks.
Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist
Emaslind kullihakatistega
Kanakull Accipiter gentilis
Kanakullipaari pojad on nüüd juba nelja nädalased, veedavad aega pesal: kuulates eemalt vanalindude häälitsusi ja ootavad toitu. Vanalinnud toovad kogu pesitsusaja vältel pesale rohelisi oksi.
Emaslind veel toidab poegi, isaslind heidab saagi pesale ja siis alustab tavaliselt esimesena toitumist tugevam.
Mida siis poegadele tuuakse?
Pildistas Kristel Vilbaste
Pesa 29. mail
Hall-kärbsenäpp Muscicapa striiata
Hall-kärbsenäpi on teadu poolest sageli inimkaaslejad ja vanalinnud ehitasid pesa maakeldri ülemisele hingele maikuu teisel poolel. Lendputukatest toituvad linnud saabuvad meile hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.
Veebikaamera kuvatõmmised Liz ja Svenja, LK foorumist
Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega
Must-toonekurg Ciconia nigra
Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.
Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
Pildistatud Soomaa nime tähistamiseks peetud seminarilt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.
Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“
Taavi Pae Soomaa seminaril
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist
Tänane hommik
Must-toonekurg Ciconia nigra
22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.
Kliiniku aeg on läbi ja kurepojad viiakse metsa kohanema tehispesaga. Kui hästi läheb, saame näha, kuidas kurepoegade läheb.
Video salvestas Karl Adami
Ööbik Luscinia luscinia
Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.
Tänavune külmavõitu kevad venis pikale. Ööbikute sarnased veidi külmaõrnad linnud saabuvad alles viis kui ööpäevane keskmine tõuseb kaheksa soojakraadini ja nad on öörändurid.
Koostas Marek Vahula
Fotod VikipeediA
Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik
Rekord nr. 444 Meie suurim tehiskärestik
Kirjutas Külli Tammur
Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.
Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.
Kärestik on liitprofiilne ehk koosneb põhikärestikust ja madalvoolusängist, mis tähendab, et veevaesel ajal „koondub“ kogu jõe vooluhulk Sindi poolsel jõekaldal paiknevasse madalveesängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle uputama, liikudes järk-järgult Sauga kalda poole.
EOÜ annab teada
Isaneppide Boeing ja Cessna seiklustest saab lugeda aasta linnu blogist
Metskurvitsad ehk nepid on tuntud just oma mängulennu poolest, ent teadmised selle kohta on üsna üldised ja põhinevad pigem juhuvaatlustel. Aasta linnu projekti raames püüavad ornitoloogid kolm isast metskurvitsat ja varustavad nad GPS-seadmega, et jälgida ja paremini tundma õppida nepilendu.
Juba mai lõpus sai GPS-seadme kaks isast neppi, kellel anti Ameerika lennukitootjate järgi nimeks Boeing ja Cessna.
Lindude püüdmisest ja nepilennu uurimisest saab lugeda aasta linnu blogist.
Blogipostituste autorid on Jaanus Aua ja Jaanus Elts.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed teevad kokkuvõtte
Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.
Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.
Pildistas Vello Keppart
Mets-harakputk
Mets-harakputk Anthriscus sylvestris
Täpiline surmaputk Conium maculatum
Miks me neid kahte taime koos vaatleme?
Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.
Pildistas LK-team
Vereurmarohi
Harilik vereurmarohi Chelidonium majus
Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.
Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.
PILT: 1
Harilik lodjapuu Viburnum opulus
Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.
Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.
Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.
Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ja viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel või madalsoodes.
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Rene Jakobson ja Andra Hamburg
Möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel ajakirjanike sümpoosionil kiideti Eesti hundi-alast koostööd ja keskkonnakaitset laiemat. “Kahjuks pole kogu maailm nagu Eesti,” nentis Kolumbiast pärit ajakirjanik Marc de Beaufort, “Võib-olla saab teie moodi asju korraldada ainult väikeses riigis nagu Eesti, aga vaatamata sellele annab teie lugu lootust meile kõigile.”
Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.