juuni 2022

EOÜ annab teada

Isaneppide Boeing ja Cessna seiklustest saab lugeda aasta linnu blogist

Metskurvitsad ehk nepid on tuntud just oma mängulennu poolest, ent teadmised selle kohta on üsna üldised ja põhinevad pigem juhuvaatlustel. Aasta linnu projekti raames püüavad ornitoloogid kolm isast metskurvitsat ja varustavad nad GPS-seadmega, et jälgida ja paremini tundma õppida nepilendu.

Juba mai lõpus sai GPS-seadme kaks isast neppi, kellel anti Ameerika lennukitootjate järgi nimeks Boeing ja Cessna.

Lindude püüdmisest ja nepilennu uurimisest saab lugeda aasta linnu blogist.

Blogipostituste autorid on Jaanus Aua ja Jaanus Elts.
 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed teevad kokkuvõtte

Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.

Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.

Pildistas Vello Keppart

Mets-harakputk

Mets-harakputk                 Anthriscus sylvestris

Täpiline surmaputk      Conium maculatum

Miks me neid kahte taime koos vaatleme?

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.

Pildistas LK-team

Vereurmarohi

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Vereurmarohtusid leiame kasvamas niiskematelt ja veidi varjulisematelt kasvukohtadelt. Näiteks vanade linnamüüride jalamil, parkides, kivikuhjadel jäätmaadel ja asulates, kus kasvatakse pigem koos lehtpuude ning teiste looduslike taimedega.

Taime on juba aastatuhandeid kasvanud kõikvõimalikes ürdiaedades, sest vereurmarohu piimmahlaga ravitseti nahapaksendeid, soolatüükaid jpm-d.

PILT: 1

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.

Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.

Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ja viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel või madalsoodes.

EOÜ – Suvine aialinnupäevik 2022

Foto Arne Ader

Kukkurtihase pesa ( www.loodusemees.ee )

Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.

Pildistas LK-team

Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Vaskusside elupaikadeks võivad olla nii niisked leht- kui segametsad, aga samuti kuivemad männikud, aga seal peab leiduma piisavalt peidupaiku: kõrget rohtu, mättaid, lamapuitu, kive…  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kevad-kaelusöölase röövik üheksavägise lehti söömas

Nädala kestel saime tunda südasuvist soojust.

Esmaspäeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks 14,0 °C, aga teisipäevast kuni nädala lõpuni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 15 kraadist kõrgemana.

Viiel päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 22 kraadi, kusjuures kõige kõrgem termomeetrinäit (24,8 °C) pandi Jõgeval ilmajaama järgi kirja laupäeval.

Kõige suurem temperatuuri kõikumine õhus esines teisipäeval, kui öösel registreeriti minimaalseks termomeetrinäiduks 4,6 °C ja päevaseks maksimaalseks näiduks pandi kirja 22,9 °C. Antud päev oli ka nädala kõige päikesepaistelisem.