juuni 2022

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hõbehaigur ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 441        Esimene hõbehaigru koloonia Eestis

Hõbehaigur        Ardea alba

Esimene Eesti hõbehaigru koloonia pesitses Tartumaal Elva vallas Valguta poldril 2013. aastal. Koloonia leidsis hõbehaigrute pidevate lennusuundade järgi Kristo Lauk ja Kaia Kukk sama aasta kevad suvel.

Varasemad pesitsusteated hõbehaigrute kohta pärinesid üksikpesitsejatest või hallhaigru  kolooniatega liitunud isenditest.  

Kirjutas Tiina Ojala, Kõruse küla elanik

Pildistas Maris Sepp

Kõruse tuulik

Kõruse on ca 15 ruutkilomeetri suurune küla Tagamõisa poolsaarel Loode-Saaremaal. Eelmise sajandi alguses ja meie vabariigi algusaegadel oli see 75 suitsuga piirkonna suurim ja üks Saaremaa suurematest küladest. Praeguseks on Kõruse üks siinkandi enim muutunud küladest.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Laanepüüst kirjutasid Peep Veedla ja Liis Keerberg

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Laanepüü

Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga.

10.–15. juuni 2022

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendub meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festivalil avastame elurikkust enda ümber, uurime, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada, toimub traditsiooniline fotokonkurss ning loodusvaatluste maraton, lisaks palju põnevaid sündmuseid üle Eesti.

Video LK-team

Täna kell 13.30 Harjumaal

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus   

Mais – juunis sünnivad metskitsedel talled ja neid võib olla ühest kuni kolmeni, kelle sünnikaal võib olla 800 grammi, aga ka üle kahe korra rohkem.

Mõned korrad ööpäevas käib kits talle(sid) imetamas.

Loodus on asjad nii korraldanud, et tallel puudub lõhn ja nii ei ole kiskjatel võimalik haistmise abil tallesid leida.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Piret Eensoo

Rästas pesal

Metsaomanikud lasevad enamikes metsades lindudel rahus pesitseda

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

Eelmisel aastal samal ajal oli meile laekunud kokku 206 lindude pesitsusaegse häirimisega seotud teadet – neist 117 puudutasid metsaraieid, millest oli toona peatatud 36.

Ööülikooli Raamatukogu

Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üks suurim mõjutaja on olnud Fred Jüssi. Ta on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja, kes looduse ja kultuuri ristteel seistes on aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.

Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.

Pildistas Kaido Einama

Luigepere kaldamadalas

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Maikuu viimastel päevadel oli näha esimesi luigeperesid poegadega. Mõelda ainult, et need pisikesed sulekerad kasvavad poolesaja päeva suurteks lindudeks ja lennuvõimestuvad.

Luigepojad toidavad ennast ise ja vanalinnud liiguvad väikestega koos madalas vees, kus pojad veetaimi põhjast kätte saavad.

Fotod Arne Ader

Kullerkupud. Kirna luht, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Harilik kullerkupp        Trollius europaeus

Tulikaliste seltsi kuuluvad kullerkupud on väga paljude inimeste lemmiklilled. Aiapidajad toovad kullerkupu taimi loodusest oma peenardele kasvama ja mitmeaastane lühikese risoomiga taim talub ümberistutamist hästi. Sobiva mullaviljakuse, niiskuse ja valgustingimuste korral muutuvad taimed hooldatud aias lopsakateks ning lisanduvad uued õievarred.

Kullerkupp võib vahel looduseski sirguda kolmveerandi meetri kõrguseks, aga tavaliselt jäävad madalamad. Taime vars on sile, lehed sõrmjalt lõhestunud, veidi läikivad ja püsivad veel augustiski rohelistena.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Urmas Sellis korraldas kurepoegade viimise Maaülikooli loomakliinikusse

Vaatajad teavad, et Jõgevamaa must-toonekure pesale 1. juunil isaslind Jan enam ei saabunud. Kõige tõenäolise, et isaslind on hukkunud. Emaslind Janika ei suuda kurepoegi üksinda toita ja öösiti katta sest veidi alla kahenädalastel lindudel ei ole välja arenenud termoregulatsioon. Seega võttis Kotkaklubi vastu otsuse viia Maaülkooli loomakliinikusse Madis Leivitsa hoole alla umbes kümneks päevaks.

Seejärel plaanitakse noorlinnud paigutada metsas tehispesale, kus neid saab toita, kuid mitte inimestega harjutada. Milliseks selline haruldane katse kujuneb anname teile teada ja tehnilise võimaluse korral saame ka veebkaamera ülekande.

Pildid LK-team

Rabamurakad nädala eest

Rabamurakas        Rubus chamaemorus

Anname teada, mis möödunud nädala must-toonekure sündmuste tõttu teavitamata jäi, aga mis oluline tundub.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Rongapoeg ei kartnud inimest ega autot

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 11,4…14,5 kraadini, mis erines normist (1991-2020. a keskmine) -1,5…0,8 kraadi võrra.

Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeva öösel Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 3,1 °C. Maapinna lähedal esines sel ööl ümbruskonnas kohati öökülma.

Ülejäänud öödel temperatuur õhus alla kaheksa kraadi ei langenud. Päevasooja oli kõige napimalt teisipäeval, kui maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus ainult 13,6 kraadini ja kõige rohkem pühapäeval, kui kõrgeimaks termomeetrinäiduks oli 20,7 kraadi.

Foto Arne Ader

Video salvestas Martin Bristol

Karupoeg kasetüvel ( www.loodusemees.ee )

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Täna salvestas Martin telefoniga video Vodja ja Põhjaka mõisa vahelisel teel.

Viljakas karumamma kolme pojaga, kes aastavahetuse paiku sündinud ja seega umbes viie kuu vanused. See on ka aeg kui emakarud pojad piimast lõplikult võõrutavad. Tänavu poeginud emaskarud ei indle ja teistel hakkab pulmaaeg samuti lõppema.

Tartu loodusmajas tunnustatakse Eesti kõige rohelisemaid koole ja lasteaedu

Täna, 6. juunil tunnustab rahvusvaheline programm “Roheline kool” Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvivad keskkonnamärgise “Roheline lipp”. Igal aastal antakse keskkonnamärgised kätte just ülemaailmse keskkonnapäeva paiku. Tartu loodusmajas toimuval sündmusel tervitab õppeasutusi Rohelise kooli programmi patroon president Kersti Kaljulaid, kes tänab videosilla vahendusel neid tehtud töö eest. Samuti tervitab ja tunnustab õppeasutusi kohapeal Tartu linnapea Urmas Klaas.

Keskkonnaamet annab teada

Niitmine jao kaupa

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada. Kevad-suvel, mil põllul võib leiduda pesitsejaid või poegi kasvatavaid loomi, saab linnu- ja loomalastele kaasnevat ohtu vähendada tähelepanelikkuse ning loodussõbralike töövõtetega.

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Video salvestas Kotkaklubi

Noorlind Margit täna hommikul

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kenasti kasvab meie kotkapoeg Margit. Emaslind Helju ja isaslind Kalju hoolitsust kotkapoja eest saame jälgida kaamera vahendusel.

Umbes nädal peale jaanipäeva võiksime oodata noore kotka lennuvõimestumist.

Eelmise nädala video, kui pesale tuuakse seni suurima saagina tedre isaslind kaaluga kuni poolteist kilo.