Vaskusside suvi
Pildistas LK-team
Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.
Harilik vaskuss ehk vaskuss Anguis fragilis
Pildistas LK-team
Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.
Harilik vaskuss ehk vaskuss Anguis fragilis
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kevad-kaelusöölase röövik üheksavägise lehti söömas
Nädala kestel saime tunda südasuvist soojust.
Esmaspäeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks 14,0 °C, aga teisipäevast kuni nädala lõpuni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 15 kraadist kõrgemana.
Viiel päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 22 kraadi, kusjuures kõige kõrgem termomeetrinäit (24,8 °C) pandi Jõgeval ilmajaama järgi kirja laupäeval.
Kõige suurem temperatuuri kõikumine õhus esines teisipäeval, kui öösel registreeriti minimaalseks termomeetrinäiduks 4,6 °C ja päevaseks maksimaalseks näiduks pandi kirja 22,9 °C. Antud päev oli ka nädala kõige päikesepaistelisem.
Kirjutasid ja pildi ning videomaterjali lisasid Aivo ja Tristan Oblikas, https://aivooblikas.com/
Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning ta teadis väga hästi oma eelmistest pesakondadest, kui palju hoolt, armastust ja ennekõike energiat toidu näol põnnid vajavad. Sedapuhku oli neid 4 ning selle võrra oli ka vajadus toidu järele suurem.

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist
Ma olen seitse nädalat vana
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Ka noorlind Margitil on õnnestunud veebikaamera pihta täpsust tulistada…
Margit saab täna seitsmenädalaseks, veedab pesal üksinda aega, vahetab pisitasa sulestikku, seisab ja kõnnib ning teeb tiivaharjutusi. Umbes kuu ja siis ollakse juba lennuvõimeline.
Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist
Eilne perepilt
Kalakotkas Pandion haliaetus
Tartumaa kalakotkapaaril (kalakotkakaamera2) emaslind Iirisel ja isaslind Ivol (rõngastatud) koorusid pesas kotkapojad 28., 29. ja 31. mail ehk tänaseks on kotkapojad kahenädalasteks saanud mõnepäevaste vahedega.
Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata
Kes on see tagasihoidlik hall värvuline. Seda küsimust kuuleb päris sageli, kuigi on tegu sarnase inimkaaslejaga nagu on ka linavästrik ja suitsupääsuke.
Veebikaamera kuvatõmmised Timea; LK foorumist
Kui emaslind pesale saabub toidetakse hoolikalt kõiku kullipoegi
Kanakull Accipiter gentilis
Kanakulli paari pojad saavad juba kolme nädala vanuseks ja on veetnud selle nädala juba suurema osa ajast omakeskis. Vanalindude häälitsemist kuuleme lähikonnast sageli, mis muidugi poegade tähelepanu köidab.
Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Perepilt -mõlemad vanalinnud toidavad kotkapoegi
Kalakotkas Pandion haliaetus
Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1) kasvab kaks kotkapoega, kes koorusid 29. ja 30. mail ja on saanud kahe nädalasteks.
Pesaelu teeb huvitavaks see, et isaslind Marko tahab ja vahel ka saab emaslind Miina tõrjumisest hoolimata poegi toita lisaks pere varustamisele kalaga.
Video salvestas Liz, LK foorumist
Hommik kliinikus
Must-toonekurg Ciconia nigra
Kolm allesjäänud kurepoega, kes 22. mail Jõgevamaa pesas koorusid, vajavad Dr. Leivitsa hoolitsust.
Pühapäeval on nad veetnud kliinikus nädala ja saavad homme kolme nädala vanuseks.
Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur annavad teada
Pildistas Elina Leiner
Kurgja pais
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.
Valdav osa uuele kaardikihile kantud ligi 1800 paisukohast kaardistati 2012. ja 2013. aastal toimunud inventuuri käigus. Seega võivad andmed olla juba osaliselt vananenud, sest järjest enam võimaldatakse elurikkuse taastamise nimel meie jõgede ja järvede veel vabalt voolata. Paljud paisud on jäetud hooletusse ning on lagunenud. Samas on teada ka neid paisutusi, mis kaardile pole jõudnud.
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorum
Tänahommikune perepilt
Must-toonekurg Ciconia nigra
Vanemad kurepojad, kes koorusid 28. mail said täna kahe nädalasteks. Kolmas kuretibu on märgatavalt väiksem, aga tema koorus kolm päeva kahest vanemast hiljem.
Videoklipp Liz, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Möödunud pühapäeval viidi Janika kolm alles jäänud must-toonekure poega Maaülikooli loomaravilasse Madis Leivitsa hoole alla.
Täna on inkubaatoris viies päev ja kosunud on ka kolmas kurepoeg, kes oli kõige nõrgem.
Urmas Sellise plaan on kurepojad nii ülesse kasvatada, et nad inimesega ei harjuks ja nad oleks võimalik ka sügisrändele saata. Keeruline, aga kui ei proovi, siis ei tea.
Peakorraldaja Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Pildistas Maarika Männil
Möödunud aasta maraton Sõtkes
Laupäeval, 11. juuni keskpäeval, saab alguse viies üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Pühapäeva keskpäevani toimuv harrastusteaduse sündmus kutsub inimesi eelnevalt registreeritud aladel loodusvaatlusi tegema ja vaatlustest teada andma.
Tavalikel aladel. Avalikele vaatlusaladele on oodatud liike vaatlema ja andmebaasi sisestama kõik loodushuvilised. Laupäeval ja pühapäeval on mitmel vaatlusalal võimalik osaleda juhendatud retkedel, mille käigus saavad osalejad tuttavamaks taimede, lindude, putukate ja paljude teiste eluvormidega.
Pildistas LK-team
Kõdu-koralljuur
Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida
Kõdu-koralljuurt võib kasvamas kohata kogu Eestis. Kasvukohtadena eelistab märjemaid metsi või põõsastikke, aga ka soid. Lisaks sobivad taimele ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal.
Veidi taime omapärast.
Kõdu-koralljuur on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, kellel puuduvad rohelised lehed.
Videod salvestas LK-team
Laanepüü meelitab häirijat pesa lähedusest piiksudes eemale
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüd on maaspesitsejad ja harva pesitsetakse mõne suurema linnu mahajäetud pesas.
Laanepüüde elupaigaks võivad olla päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskemaid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga (videos on kenasti näha).
Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatis täna Keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi.
Rahvuspark seoks juba olemasolevad kaitsealad ühtseks tervikuks. Ettepaneku alal asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.