juuni 2022

Vaskusside suvi

Pildistas LK-team

Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.

 

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

 

Vaskusside elupaikadeks võivad olla nii niisked leht- kui segametsad, aga samuti kuivemad männikud, aga seal peab leiduma piisavalt peidupaiku: kõrget rohtu, mättaid, lamapuitu, kive…  

23. NÄDAL 6.6.2022.- 12.6.2022. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kevad-kaelusöölase röövik üheksavägise lehti söömas

Nädala kestel saime tunda südasuvist soojust.

Esmaspäeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks 14,0 °C, aga teisipäevast kuni nädala lõpuni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 15 kraadist kõrgemana.

Viiel päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 22 kraadi, kusjuures kõige kõrgem termomeetrinäit (24,8 °C) pandi Jõgeval ilmajaama järgi kirja laupäeval.

Kõige suurem temperatuuri kõikumine õhus esines teisipäeval, kui öösel registreeriti minimaalseks termomeetrinäiduks 4,6 °C ja päevaseks maksimaalseks näiduks pandi kirja 22,9 °C. Antud päev oli ka nädala kõige päikesepaistelisem.

VIDEOD: karupere ärevad hetked

Kirjutasid ja pildi ning videomaterjali lisasid Aivo ja Tristan Oblikas, https://aivooblikas.com/

 Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning ta teadis väga hästi oma eelmistest pesakondadest, kui palju hoolt, armastust ja ennekõike energiat toidu näol põnnid vajavad. Sedapuhku oli neid 4 ning selle võrra oli ka vajadus toidu järele suurem.

karud

Seitse nädalat on 49 päeva

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Ma olen seitse nädalat vana

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Ka noorlind Margitil on õnnestunud veebikaamera pihta täpsust tulistada…

Margit saab täna seitsmenädalaseks, veedab pesal üksinda aega, vahetab pisitasa sulestikku, seisab ja kõnnib ning teeb tiivaharjutusi. Umbes kuu ja siis ollakse juba lennuvõimeline.

Kuidas kaljukotkaste vanalinnud saaki jahivad?

Kalakotkaste pojad kahenädalased

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Eilne perepilt

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Tartumaa kalakotkapaaril (kalakotkakaamera2) emaslind Iirisel ja isaslind Ivol (rõngastatud) koorusid pesas kotkapojad 28., 29. ja 31. mail ehk tänaseks on kotkapojad kahenädalasteks saanud mõnepäevaste vahedega.

Eilse täpsuslaskmise tulemusel on kotkapojad kaamerapildi häguseks muutnud. Peame ootama vihma, mis kaamerakatte puhtaks peseks.

Kullihakatised kolmenädalased

Veebikaamera kuvatõmmised Timea; LK foorumist

Kui emaslind pesale saabub toidetakse hoolikalt kõiku kullipoegi

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

Kanakulli paari pojad saavad juba kolme nädala vanuseks ja on veetnud selle nädala juba suurema osa ajast omakeskis. Vanalindude häälitsemist kuuleme lähikonnast sageli, mis muidugi poegade tähelepanu köidab.

Võrumaa kalakotkapojad kahenädalased

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Perepilt -mõlemad vanalinnud toidavad kotkapoegi

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Võrumaa pesas (kalakotkakaamera1) kasvab kaks kotkapoega, kes koorusid 29. ja 30. mail ja on saanud kahe nädalasteks.

Pesaelu teeb huvitavaks see, et isaslind Marko tahab ja vahel ka saab emaslind Miina tõrjumisest hoolimata poegi toita lisaks pere varustamisele kalaga.

Uuelt kaardikihilt leiame ülevaate Eesti paisudest

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur annavad teada

Pildistas Elina Leiner

Kurgja pais

Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.

Valdav osa uuele kaardikihile kantud ligi 1800 paisukohast kaardistati 2012. ja 2013. aastal toimunud inventuuri käigus. Seega võivad andmed olla juba osaliselt vananenud, sest järjest enam võimaldatakse elurikkuse taastamise nimel meie jõgede ja järvede veel vabalt voolata. Paljud paisud on jäetud hooletusse ning on lagunenud. Samas on teada ka neid paisutusi, mis kaardile pole jõudnud.

Kuidas Dr Leivits kurepoegi toidab

Videoklipp Liz, LK foorumist

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Möödunud pühapäeval viidi Janika kolm alles jäänud must-toonekure poega Maaülikooli loomaravilasse Madis Leivitsa hoole alla.

Täna on inkubaatoris viies päev ja kosunud on ka kolmas kurepoeg, kes oli kõige nõrgem.

Urmas Sellise plaan on kurepojad nii ülesse kasvatada, et nad inimesega ei harjuks ja nad oleks võimalik ka sügisrändele saata. Keeruline, aga kui ei proovi, siis ei tea.

Loodusvaatluste maraton kutsub Eesti loodust avastama

Peakorraldaja Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Pildistas Maarika Männil

Möödunud aasta maraton Sõtkes

Laupäeval, 11. juuni keskpäeval, saab alguse viies üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Pühapäeva keskpäevani toimuv harrastusteaduse sündmus kutsub inimesi eelnevalt registreeritud aladel loodusvaatlusi tegema ja vaatlustest teada andma. 

Tavalikel aladel. Avalikele vaatlusaladele on oodatud liike vaatlema ja andmebaasi sisestama kõik loodushuvilised. Laupäeval ja pühapäeval on mitmel vaatlusalal võimalik osaleda juhendatud retkedel, mille käigus saavad osalejad tuttavamaks taimede, lindude, putukate ja paljude teiste eluvormidega.

Kõdu-koralljuured õitsevad

Pildistas LK-team

Kõdu-koralljuur

 

Kõdu-koralljuur        Corallorhiza trifida

 

Kõdu-koralljuurt võib kasvamas kohata kogu Eestis. Kasvukohtadena eelistab märjemaid metsi või põõsastikke, aga ka soid. Lisaks sobivad taimele ka ojade ja järvede järsud kaldad otse veepiiri lähedal.

Veidi taime omapärast.

Kõdu-koralljuur on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, kellel puuduvad rohelised lehed.

VIDEOD: laanepüü pesametsas

Videod salvestas LK-team

Laanepüü meelitab häirijat pesa lähedusest piiksudes eemale

 

Laanepüü            Tetrastes bonasia

 

Laanepüüd on maaspesitsejad ja harva pesitsetakse mõne suurema linnu mahajäetud pesas.

Laanepüüde elupaigaks võivad olla päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskemaid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga (videos on kenasti näha).

Kas luua Hiiumaa põliste metsade kaitseks rahvuspark?

ELF tegi ettepaneku

Foto Arne Ader

Laanekuusik Hiiumaal

Laanekuusik Hiiumaal ( www.loodusemees.ee )

Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatis täna Keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi.

Rahvuspark seoks juba olemasolevad kaitsealad ühtseks tervikuks. Ettepaneku alal asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.