juuni 2022

Foto Arne Ader

Pohl ( www.loodusemees.ee )

Harilik pohl        Vaccinium vitis-idaea

Eile arutlesime tänavuse maasikasaagi üle sest viljad valmivad, aga pohlad veel õitsevad.

Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Kasvukohtadeks palumetsad, nõmme-, raba- ehk soometsad kus aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega pinnas on happeline ja pohlataimedele sobilik Sageli pohla ja mustika kasvukohad kattuvad.

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Hommikused toimetamised

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Kaks suuremat kurepoega said nelja nädalaseks. Kolm päeva noorem ja veidi pisem kasvab pisitasa teistele järele. Kõik seisavad juba omil jalul, harjutatakse tiibu ja kasvatatakse musti sulgi.

Pildistas Kristel Vilbaste

Eelmisel nädalavahetusel olid metsmaasikad veel poolvalged

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Tänavu saab Lõuna-Eestis jaanipäeva aegu valminud metsmaasikaid juba suhu pista, aga tuleva kuumalaine aegu peaksid hõrgult lõhnavad marjad küpsema ka mujal Eestis. Tänavune kevadsuvi oli vilu ja metsmaasikate valmine hilineb umbes kümmekond päeva. Jõgeva kandis võtsid öökülmad isegi esimesed õied.

Koostas Marek Vahula

Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust

Rekord nr. 447       Kõrgeim temperatuur siseveekogus        

Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.

Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5  on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.

Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur  tõusta päris kõrgele.

Fotod Arne Ader

Jaaniussi pooletunnine teekond rohuliblel ( www.loodusemees.ee )

Jaanimardikas         Lampyris noctiluca

Kindlasti on jaaniööl otsitud sõnajala õit – paljud selle leidnud on jääb saladuseks, aga helendavaid jaanimardikaid teavad ja tunnevad paljud.

Jaaniõhtul enne kella kümmet, ühtteist neid otsida minna pole lihtsalt mõtet. Umbes sel ajal hakkab emane jaanimardikas ronima mõne rohukõrre tippu.

Foto Arne Ader

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

Paraku jääb härjasilmade kasvukohti meil vähemaks. Kadumas on kesapõllud ja looduslikud karjamaad. Teepervedel kasvavad härjasilmad hästi sest seal on taimestik hõredam ja pinnas sageli liivakas, aga meil on usinad teede hooldajad kes jaanipäevaks teeveered ära niidavad ja nii kaovad keset parimat õitseaega sealt härjasilmad, kellukad, tõrvalilled, naistepuna… Nimetatud taimedel ei saa valmis ka seemned, mida levitada.

Fotod Arne Ader

Külmamailane ( www.loodusemees.ee )

Külmamailane        Veronica chamaedrys

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Sabatihasest kirjutas Peep Veedla

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Sabatihane

EOÜ ajakirja suvenumber

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris heidetakse pilk lindude kasutamisele lahinguväljal ja sõja mõjule linnustikule.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab teabelehe kaaneloos, kuidas võib sõda mõjutada lindude elu ning mil moel on linde lahinguväljal rakendatud.

Artiklist "Millal saabub kevad lindudele teisiti?" saab lugeda, milliseid samme on Eesti Ornitoloogiaühing viimase paarikümne aasta jooksul teinud pesitsusrahu suunas. Ühingu töötjad tutvustavad ka sel aastal käimasolevat pesitsusrahu kampaaniat, mida viiakse läbi koostöös MTÜga Päästame Eesti Metsad.

EOÜ tuletab meelde

Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne jaanitule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole keegi oma pesa teinud.

Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

Lõke tasuks võimalusel valmis seada alles paar päeva enne tule süütamist. Kui olemasolevas lõkkematerjalis on kellegi pesa, siis tee uus lõkkekoht kaugemale ja kasuta uut materjali. Nii teed heateo lindudele ja loomadele ning järgid ka looduskaitseseadust.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Esimene on omale rõnga saanud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Selleks, et Jõgevamaa pesa must-toonekure pojad kohaneksid välistingimustega, viidi nad kliiniku kõrval asuvasse välishoonesse eelmisel nädalal.

Üleeile said kurepojad nelja nädala vanusteks. Selles vanuses neid tavaliselt rõngastatakse.

Täna saavad kurepojad omale rõngad.

 Foto Arne Ader

Suur Taevaskoda ( www.loodusemee.ee )

Põhjapoolkera elanikel saab pööripäev jääda kas 20. või 21. juunile. Sel ajal toimub nn päikeseseisak ehk Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu.

Tänavu algab meil kalendrisuvi 21. juunil veidi peale keskpäeva kell 12.14.

Muinaseestlastele oli pööripäeva aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti meil omaks visalt ja sunniliselt peale ristisõdijate saabumist Liivimaale.

Veel 1578. aastal märgib kroonikakirjutaja Balthasar Russow „Liiwimaa kroonikas“ eestlaste kommet pööripäeval leedopüha tuletegemisega tähistada, et selle asemel Jaanipäeval kirikus käia.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kaunis kuldking

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12,5…15,7 kraadini, mis erines normist (perioodi 1991-2020 keskmine) -3,1…2,0 kraadi võrra.

Nädala kõige jahedamal päeval (teisipäeval) tõusis päevane õhutemperatuur vaevu 17 kraadini, kõige soojemal päeval registreeriti maksimaalseks termomeetrinäiduks õhus Jõgeva ilmajaamas 21,7 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur  (7,0 °C) mõõdeti kahel ööl – teisipäeval ja laupäeval.

Sademeid registreeriti teisi-, kolma- ja laupäeval, kokku 16 mm. Lisaks tibutas vihma nii esmas-, kui pühapäeval, kuid siis sadas nii vähe, et millimeetreid kirja ei läinud. Esmaspäeval oli kuulda müristamist.

Video salvestas Rysx, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Hommikvõimlemine

Kas ma olen juba kotka moodi?

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste pesakaamera pildi on vihm puhtaks pesnud.

Noor kotkas Margit on saanud juba kaheksa nädala vanuseks. Näeme kuidas ja kui kiiresti noor kotkas areneb: sulestik tumeneb, harjutakse tiibu ja „võideldakse“ vanalindudega, et saak omale saada…

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Emaslind ja kolmik läbi määritud klaasi

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkapaari emaslind Iirise ja isaslind Ivo (kalakotkakaamera2) pesal koorusid kotkapojad kolme nädala eest ja kõik päevaste vahedega.

Kotkapojad on kaamerapildi jälle hägustanud. Tuleb jälle oodata vihma, mis kaamerasilma katte puhtaks peseks.