august 2022

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Veetaseme mõõdulatt. Porkuni järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 471       Põhjavee moodustumise ala

Eesti suurimaks põhjavee moodustumise alaks on Pandivere kõrgustiku keskosa. Kogu piirkonda tuntakse puhta vee moodustumise alana rohkete karstinähtustega.

Loe Pandivere kõrgustikust: LINK

Vaade Emumäe vaatetornist

Rekord nr. 472       Eesti parimad mullad

Keskkonnaagentuur annab teada

Pildistas Silja Taning

Mudakonn

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.  

Illustreeriv materjal LK-team

Eilne augustiöö

Äike on võimas vaatepilt, aga ohtlik on just välk.

Milline on äikesepilve kooslus?

Äikesepilve alumine osa on elektriliselt negatiivse laenguga koosnedes vihmapiiskadest. Kõrge äikesepilve ülaosas leidub jääkristalle ja need on positiivse elektrilise laenguga. Seega tekib välk erinevate elektriliste lahenduste vahel: kas pilve see, pilve ja õhu või pilve ning maapinna vahel, aga samuti äikesepilvede vahel. Äikest saadavad nii välk, kui müristamine, tihti kaasnevad tormituuled ja paduvihm, harvemini rahe, vesipüks või tromb.  

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maria Rätsep

Süstjas võtmehein         Botrychium lanceolatum

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Osale konverentsil otseülekande kaudu: https://www.youtube.com/watch?v=Ba3FCSYII1w

25. august 2022

09.30–10.00 Saabumine, hommikukohv

Sessioon „Andmed ja liikide seisundi hindamine“
Kõnejuht: Tiiu Kull, Eesti Maaülikool

10.00–10.20 Keskkonnaproovidest pärineva DNA mõju Eesti liikide seisundi hindamisele
Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool 

10.20–10.40 Loodusteaduslike kogude võimalused elurikkuse uurimises ja kaitses
Lennart Lennuk, Eesti Loodusmuuseum 

Ilmus EOÜ teadusajakiri Hirundo

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.

Riho Marja, Jaanus Elts ja Liis Keerberg uurisid 2020. ja 2021. aastal viie rukkiräägu elupaigakasutust Ida-Eesti põllumajandusmaastikes GPS-saatjate asukohapunktide alusel. Kogutud andmete alusel tehti indiviidipõhine analüüs. Ilmnes, et räägud kasutasid erinevaid elupaiku ja vahetasid neid tihti, seda nii öösel kui päeval.

Riho Marja ja Jaanus Elts annavad oma artiklis ülevaate metskurvitsa saabumisaja muutustest Eestisse viimase saja aasta vältel. Lisaks uurisid nad, kuidas kliimatunnused mõjutavad metskurvitsate esimeste isendite saabumist.

Keskkonnaamet annab teada

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.

Andmeid liikide käekäigu kohta kogutakse pidevalt ja ülevaateid liikide ohustatuse kohta koostatakse iga reeglina iga kümne aasta tagant.

Värskest uuringutest selgub, et kõikide liikide seisund Eesti looduses vajab pidevalt tähelepanu juba ainuüksi selleks, et muutusi õigeaegselt registreerida. Samas on paraku praeguseks juba ligi 2000 liigi puhul vaja astuda looduskaitselisi samme, et pidurdada elurikkuse kadu.  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kurdlehine kibuvits

Nädal kujunes väga kuumaks ja kuivaks. See oli juba teine nädal järjest ilma vihmata.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 19,6…24,5 kraadi piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) ja samuti kogu Jõgeva 1922. aastast algava vaatlusrea keskmist nelja kuni üheksa kraadi võrra.

Soo-kurereha

Veebikaamera kuvatõmmised Balistar, LK foorumist

Isaslind Karl saabus tühjale pesale kell kaks päeval. Kurepojd läksid hulkuma viimane veidi enne keskpäeva.

Viis minutit hiljem saabus pesale kiirustades Waba (718W) ja kugistas neljale mõeldud toidukoguse omale üksinda sisse.

Mõne minuti pärast saabus Iks (718X) pahandades nii nagu toitu mangutakse ja pikalt.

Viimane pesapoeg Voog ja kasupoeg Boonus saabusid veidi aja möödudes ju nad hulkusid ringi kusagil kaugemal pesametsas.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Isaslinnud pesaomanik Marko ja võõras kotkas

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Võrumaa kalakotkaste (Kalakotkakaamera 1) veebikaameraga varustatud pesa käivad uurimas võõrad linnud.

Kohal paistavad olevat vaid isaslinnud sest emaslinnud on siirdunud rändele.

Kahjuks veebiülekanne (Kalakotkakaamera 2) tõrgub töötamast ja see pole kogu süsteemil sugugi esimene kord.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kas pole kena maakotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukokapaari emaslind Helju ja isaslind Kalju noorlind Margiti side pesaga on säilinud. Meil muidugi huvitav eelmisest nädalast igapäevaselt noore kotka arengut jälgida.

Täna saab Margit juba seitsmeteist nädala vanuseks. Koorumine toimus 25. aprillil ehk mõne päeva pärast saab noor kaljukotkas nelja kuu vanuseks.

Video salvestas Aive

Minu nooremapoolne kana munes paar päeva tagasi sellise topeltmuna.

Foto Urmas Tartes

Kuututlase röövikud puulehel ( www.loodusemees.ee )

Kuututlane         Phalera bucephala

Välja on ilmunud kuututlaste kaunid röövikuid. Nooremas eas toituvad röövikud kambakesi. Vanemaks saades liiguvad röövikud juba üksikult ringi.

Neid mitmetoidulisi kuututlaste röövikuid võime leida väga erinevatest paikadest kus leidub toiduks sobivaid lehtpuid. Ohtralt võidakse kahjustada erinevaid pärnaliike aga ka tammesid.

Metsakõdusse või mulla ülakihti  jääb talvituma liblikanukk.

Valmiku ehk liblikana on kuututlane varjumise meister kes näeb puhkeasendis välja nagu murdunud kaseoks. Valmikuid võisime lendamas kohata maist kuni juulikuu teise pooleni.

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Hommikul olid kõik kurepojad pesal

Must-toonekurg           Ciconia nigra