august 2022

Pildistas Kristel Vilbaste

Väike lemmel Esna allikatel

Väike lemmel        Lemna minor

Eestis tegu tavalise ujulehtedega veetaimega, mis kasvavad kolooniatena aeglase vooluga või vooluta veekogudes. Tänavu näeme neid pea kõikjal, isegi allikalistel veekogudel. Tegu tundub olevat eutrofeeruvate veekogude tunnustega, sest lemmelit märgatakse isegi tuule poolt kaitstud riimvetes.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutaguse veebikaameraga on olnud üks rist ja viletsus.

Juba hooaja alul streikis laadimissüsteem, aga seda vaid ajuti. Viga sai põhjalikult otsitus ja tellitud uus laadimissüsteem. Tehnika tellimisega, mis pole just laiatarbekaup pole olukord maailmas eriti lihtne. Loodame, et sel nädalal vajalik saadetis saabub. Ilmnenud on ka probleemid heliga.

Loodame heal juhul veebikaamera ja abisüsteemid toimima saada. Hoiame Teid asjaoludega kursis.

EOÜ suvine aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Salu-lehelind ( www.loodusemees.ee )

Augusti jooksul lahkuvad pesadest viimased pojad ning linnud võivad pesitsushooaja lõppenuks lugeda. Kõigil neil lindudel, kes Aafrikasse talvituma lendavad, on nüüd kibekiirelt vaja koguda paras rasvavaru, et lennata tuhandeid kilomeetreid lõunamaale.

Esmapilgul võib augustikuu tunduda aialinnuvaatluseks igav aeg – linnud ei laula ja näitavad end harva. Tegelikult on just praegu väga hea vaatlusperiood, kui võtta veidi rohkem aega ja heita pilk taevasse või fokuseerida meeled tihedatesse põõsastikesse. Taevalaotuses rändavad röövlinnud, keda muidu koduaias üldse ei pruugi kohata. Põõsa- ja lehelindude luuramine metsaservas või hekkides pakub parasjagu põnevust. Neid linde leidub veel arvukalt, olgugi et nad on praegu täiesti tummad.

Pildistas LK-team

Röövik

Jänesesalati-kaelusöölane       Cucullia lactucae

Jänesesalati-kaelusöölaste paljude teiste öölaste röövikud võime leida korvõielistelt taimedelt, aga pildile jäänut tihti just salatiliikidelt millele ka nimi viitab.

Erinevaid öölaseliike elutseb meil päris arvukalt. Jänesesalati-kaelusöölase röövikute varjevärvus petab ära sageli nii linnud, kui uudishimulikud vaatlejad oma sakiliste kehasegmentidega.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pihlaka viljad värvuvad

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 15,5…19,5 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -1…+4 kraadi võrra.

Nädala esimene pool kujunes normist jahedamaks, nädala teine pool oli aga väga palavate ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 20 °C, reedest pühapäevani aga tõusid termomeetri kõrgeimad näidud 27 kraadi lähedusse. Nädala kõige kõrgem temperatuurinäit õhus (27,4 °C) pandi kirja laupäeval.

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Noor kotkas Margit tuli pesale saagiga

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukokapaari emaslind Helju ja isaslind Kalju noorlind Margitit nägime viimati pesal reedel ja tänaseks sai noor kotkas juba kuueteist nädala vanuseks.

Noorlinnu häälitsusi võime vahel veel lähikonnast kuulda, aga usutavalt võetakse koos vanalindudega ette juba lende pesaümbrusest kaugemal.

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Emaslind Iiris on veel kohal, aga paistab, et paremat jalga kergelt vigastanud

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkaste emaslind Iiris kes ei ole veel rändele siirdunud ja isaslind Ivo pesas (Kalakotkakaamera 2) said kolm rõngastatud kotkapoega üheteistkümne nädala vanusteks.

Ilmus Eesti loodusrekordeid tutvustav mahukas raamat „Meie Loodusrekordid. 865 kõige-kõige fakti Eestimaa loodusest“.

Marek Vahula teoses tutvustatakse nii praeguseid, kui teadaolevaid kodumaised loodusrekordeid. Rekordid on kogutud autori poolt seitsme ja poole aasta jooksul.

Lugeja leiab põnevaid rekordeid alates Eesti vanimast linnupesast kuni Väinamerest püütuid maailma vanima säinani. Raamatust leiate rekordeid nii eluslooduse kui eluta looduse kohta.

Sobiv lugemisvara neile, kes soovivad Eesti loodusest midagi uut või enamat teada saada. Raamat „Meie Loodusrekordid“ sisaldab 865 fakti 260. leheküljel.

Foto Arne Ader

Arusisalik puulõhes ( www.loodusemees.ee )

Arusisalik        Zootoca vivipara

Meie kõige tavalisemad ja nähtavaimad arusisaliku emasloomad alustasid poegimist juulikuu lõpupoolikul. Uusi ilmakodanikke sünnib tavaliselt seitse-kaheksa harva, kui rohkem. Noored peavad koheselt alustama Iseseisvat elu sest emassisalik nendega peale poegimist ei tegele.