august 2022

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Metskurvits         Scolopax rusticola

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Piret Eensoo

Must-kärbsenäpp 

Keskkonnaamet tõdeb rõõmuga, et metsaomanikud ja –majandajad pidasid sel aastal kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.  

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Viirelaid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 469        Meie saarte arvukus

Eestis on 2355 saart ja väikeriigi kohta on selline number vägagi suur. Enamus nendest asuvad Lääne-Eestis Väinameres. Põhjarannikul on saared vähearvukamad. Pindalalt pole meie saared mitte just väga suured ehk pigem on tegu väikesaartega. Nende seas oli meresaari 2015. aasta seisuga 2222 saart, laidu ja rahu. 

Eesti väikesaared: LINK

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Herilaseviust kirjutas Peep Veedla

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Herilaseviu

Veebikaamera kuvatõmmis Svenja, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede pesa jäi täna ööseks tühjaks. Viimasena lahkus pesalt Boonus kella veerand üheksa paiku.

Öö tuleb palav ehk varahommikul näeme, kuidas puudel ööbimisega läks.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistasid Aivar Ruukel ja Ave Huugen

Loodusturistid Lahemaa rahvuspargis Eru lahe vaatetornis

Kümme Eesti ettevõtjat pälvisid rahvusvahelise kestliku loodusturismi tunnustuse 

Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi kestlikku arendamist. Hiljuti taotlesid kümme Eesti turismiettevõtjat endale edukalt kestliku turismi sertifikaadid. 

Foto Arne Ader

Rabamännik. Männikjärve raba ( www.loodusemees.ee )

Harilik mustikas ehk mustikas         Vaccinium myrtillus

Mustikasaagiga paistab tänavu olema kesine. Marjarikkamaid kohti tuleb lihtsalt otsida, kui paiguti saab suu ainult siniseks teha, siis veidi eemal võib marju päriselt korjata.

Fotod Arne Ader

Harilik maavits ( www.loodusemees.ee )

Harilik maavits       Solanum dulcamara

Täiesti tavaline mitmeaastane poolpõõsas meie looduses, mis kasvab kas hõredamas metsas või niiskemas võsastikus ja ka samuti veekogude kaldaaladel. Elamute läheduses kasvavad maavitsad ronivad oskuslikult mööda võrkaeda sest taime oksad võivad sirguda kuni kolme meetristeks.

Kergelt mürgised marjad värvuvad parasjagu lagedamatel kasvukohtadel. Läikivad punased viljad ripuvad viljaraagude otstes olles hea valgusega läbi kumavad. Taime lehed paistavad südajatena olles teritunud tipuga.

Pildistas Kristel Vilbaste

Väike lemmel Esna allikatel

Väike lemmel        Lemna minor

Eestis tegu tavalise ujulehtedega veetaimega, mis kasvavad kolooniatena aeglase vooluga või vooluta veekogudes. Tänavu näeme neid pea kõikjal, isegi allikalistel veekogudel. Tegu tundub olevat eutrofeeruvate veekogude tunnustega, sest lemmelit märgatakse isegi tuule poolt kaitstud riimvetes.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutaguse veebikaameraga on olnud üks rist ja viletsus.

Juba hooaja alul streikis laadimissüsteem, aga seda vaid ajuti. Viga sai põhjalikult otsitus ja tellitud uus laadimissüsteem. Tehnika tellimisega, mis pole just laiatarbekaup pole olukord maailmas eriti lihtne. Loodame, et sel nädalal vajalik saadetis saabub. Ilmnenud on ka probleemid heliga.

Loodame heal juhul veebikaamera ja abisüsteemid toimima saada. Hoiame Teid asjaoludega kursis.

EOÜ suvine aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Salu-lehelind ( www.loodusemees.ee )

Augusti jooksul lahkuvad pesadest viimased pojad ning linnud võivad pesitsushooaja lõppenuks lugeda. Kõigil neil lindudel, kes Aafrikasse talvituma lendavad, on nüüd kibekiirelt vaja koguda paras rasvavaru, et lennata tuhandeid kilomeetreid lõunamaale.

Esmapilgul võib augustikuu tunduda aialinnuvaatluseks igav aeg – linnud ei laula ja näitavad end harva. Tegelikult on just praegu väga hea vaatlusperiood, kui võtta veidi rohkem aega ja heita pilk taevasse või fokuseerida meeled tihedatesse põõsastikesse. Taevalaotuses rändavad röövlinnud, keda muidu koduaias üldse ei pruugi kohata. Põõsa- ja lehelindude luuramine metsaservas või hekkides pakub parasjagu põnevust. Neid linde leidub veel arvukalt, olgugi et nad on praegu täiesti tummad.

Pildistas LK-team

Röövik

Jänesesalati-kaelusöölane       Cucullia lactucae

Jänesesalati-kaelusöölaste paljude teiste öölaste röövikud võime leida korvõielistelt taimedelt, aga pildile jäänut tihti just salatiliikidelt millele ka nimi viitab.

Erinevaid öölaseliike elutseb meil päris arvukalt. Jänesesalati-kaelusöölase röövikute varjevärvus petab ära sageli nii linnud, kui uudishimulikud vaatlejad oma sakiliste kehasegmentidega.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pihlaka viljad värvuvad

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 15,5…19,5 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -1…+4 kraadi võrra.

Nädala esimene pool kujunes normist jahedamaks, nädala teine pool oli aga väga palavate ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 20 °C, reedest pühapäevani aga tõusid termomeetri kõrgeimad näidud 27 kraadi lähedusse. Nädala kõige kõrgem temperatuurinäit õhus (27,4 °C) pandi kirja laupäeval.

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Noor kotkas Margit tuli pesale saagiga

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Kaljukokapaari emaslind Helju ja isaslind Kalju noorlind Margitit nägime viimati pesal reedel ja tänaseks sai noor kotkas juba kuueteist nädala vanuseks.

Noorlinnu häälitsusi võime vahel veel lähikonnast kuulda, aga usutavalt võetakse koos vanalindudega ette juba lende pesaümbrusest kaugemal.

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Emaslind Iiris on veel kohal, aga paistab, et paremat jalga kergelt vigastanud

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkaste emaslind Iiris kes ei ole veel rändele siirdunud ja isaslind Ivo pesas (Kalakotkakaamera 2) said kolm rõngastatud kotkapoega üheteistkümne nädala vanusteks.

Ilmus Eesti loodusrekordeid tutvustav mahukas raamat „Meie Loodusrekordid. 865 kõige-kõige fakti Eestimaa loodusest“.

Marek Vahula teoses tutvustatakse nii praeguseid, kui teadaolevaid kodumaised loodusrekordeid. Rekordid on kogutud autori poolt seitsme ja poole aasta jooksul.

Lugeja leiab põnevaid rekordeid alates Eesti vanimast linnupesast kuni Väinamerest püütuid maailma vanima säinani. Raamatust leiate rekordeid nii eluslooduse kui eluta looduse kohta.

Sobiv lugemisvara neile, kes soovivad Eesti loodusest midagi uut või enamat teada saada. Raamat „Meie Loodusrekordid“ sisaldab 865 fakti 260. leheküljel.