august 2022

Foto Arne Ader

Arusisalik puulõhes ( www.loodusemees.ee )

Arusisalik        Zootoca vivipara

Meie kõige tavalisemad ja nähtavaimad arusisaliku emasloomad alustasid poegimist juulikuu lõpupoolikul. Uusi ilmakodanikke sünnib tavaliselt seitse-kaheksa harva, kui rohkem. Noored peavad koheselt alustama Iseseisvat elu sest emassisalik nendega peale poegimist ei tegele.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Varahommikused lennuharjutused on kõigil tehtud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede emaslind  Kaia lahkus 7. augustil rändel, aga koos raadiosaatjaga.

Isaslind Karli hooldada on pesapojad kes said täna üheteist nädala vanusteks. Kasupoeg Boonus saab homme kaheteist nädalaseks.

Keskkonnaagentuuri video

Videost näeme 2021. aasta tulemuste kokkuvõtet välisõhu kvaliteedi seirest ning anname ülevaate, kuidas ja miks õhukvaliteeti mõõdetakse ehk kui puhas on meie õhk võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Kus asuvad meie välisõhu seirejaamad: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Varahommik kotkapesas

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkaste emaslind Iirise ja isaslind Ivo pesakaamera (Kalakotkakaamera 2) hakkas väikese vaheaja järel tööle.

Saame lähipäeval näha, kes on kohal ja kuidas noorlinnud käituvad.

Aita Arvamusfestival teoks teha 12.-13, augustil Paides

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ otsivad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 algaval arutelul vastust küsimusele, kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades.

Blogi peavad Jaanus Aua ja Jaanus Elts

Ritsikate siristamine sügavalt kastemärgadel öödel, rändavate ööbikute hõiked uduses hommikuhämaruses, kombainide lakkamatu mürin põldudel… On augustikuu algus.

Jah, suvi sammub sügisesse ning üha sagedamini kipuvad mõtted väisama mälestusi oktoobrikuu tormistest päevadest. Päevadest ja öödest, mil metskurvitsate äraränne täiskuuöödel talvitusalade poole on haripunktis. Kuhu ja millal hakkavad liikuma meie kolm kangelast – Boeing, Cessna ja Concorde – on nüüd juba mõnel juhul ehk vaid mõne loetud nädala küsimus.

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Sindi park. Foto VikipeediA

Rekord nr. 466          Eesti parkiderikkaim linn

Parkiderikkaimaks linnaks on väikelinn Sindi.

Sindi alevikus 47 hektaril on 23 parki, mis on Pärnu jõega on ühendatud linna suurim rohevõrgustik. Selle kallastel asuvad Kirikupark, Sõpruse park ja Dendropark.

19. sajandi keskpaigast ja teisest poolest pärinevad vanemad puud ja mitmed sõidurajad Kiriku, Vabriku, Hirveaia, Kooli ja Klubi pargis.
Esimene haljasala rajati 1834. aastal pärast kangavabriku valmimist. Välismaalt saabunud spetsialistide hulgas oli ka koolitatud aednik. Linnaplaneeringuga määrati hoonete, teede ja parkide paigutus. Hollandist toodud pärnad istutati kolmele rajale ja rajati kolmehektariline park.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Eike Tammekänd

Verev lemmmalts on võõrliik, mis ohustab kodumaist loodust

Verev lemmmalts      Impatiens glandulifera 

Veebikaamera kuvatõmmis Gavril, LK foorumist

Kotkapoeg on märganud midagi erilist pesast mööduvat

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Tartumaa kalakotkaste veebikaamera pesapilti (Kalakotkakaamera2) ei saa arvatavalt tänavu enam tööle. Nädala eest sai välja vahetatud akupark, aga toitesüsteemis peab viga peituma ja enne kalakotkaste rändele siirdumist kogu tehnilist osa korda ei saa.

Ülekannet käis pildistamas Heiko Kruusi

Tekst: Toomas Raudam

Urmas Tartese ja Madis Kallase vestlusest jäi mul mulje, nagu oleksid rääkinud kaks diplomaati.

Jutt oli üldine ja hajus. Ilma igasuguse intriigita ja sügavama silma vaatamiseta, too viimane aga on intervjuu läbiviimise põhialus. Kõik oli varem ette teada. Sama hästi võinuksid mõlemad paberilt maha lugeda.

Arusaadav oli üks – mitte kunagi ei hakka üks minister muutma teise ministri seadusi, kuid teeb kõik, et leida kompromiss äärmuste vahel. Mis see kõik on, ei selgu ilmselt enne, kui on tehtud esimene tegu – uue maailma loomine.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Hommikusele söötmisele hilines ainult proovilennul olev Iks (jalanumbriga 718X9)

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede pesal toimub paras sagimine ja kõike saame kaamera vahendusel jälgida.

Emaslind Kaia on juba rändel, aga sai omale enne minekut raadiosaatja ja meil on varsti võimalus tema rändeteekonda jälgida. Esimese rändpäevaga läbis Kaia 350 kilomeetrit jõudes Valgevenesse.

Veebikaamera kuvatõmmis ja video Liz, LK foorumist

Kõik kurepojad said täna hommikul oma lennutiirud tehtud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Täna hommikupoolikuga said Karula must-toonekurgede pesanoored oma lennud tehtud. Kell üheksa tuli isaslind Karl poegi toitma ja kohale saabusid kõik manulised. Peale selle lasti leiba luusse, et hiljem juba uutele avastusretkedele minna.

Vaata otseülekannet mis algab kolmapäeval kell 16 

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes kutsub uut keskkonnaministrit Madis Kallast arutlema loodus- ja keskkonnakaitse põhialuste üle.

Umbes tunni pikkune otsesaade portaalis www.looduskalender.ee, kasutades ka Youtube’i ja Facebooki kanaleid. Arutluses proovime käsitleda järgmiseid teemasid.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Hommikul veidi enne poolt kaheksat käisid pesapojad pesaeendil

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede eilse päeva ülevaade oli selline, et isaslind Karl toitis poegi kuuel korral. Pesal ei näinud emaslind Kaiat käimas. Tema viimane pesakülastus jääb üleeilsesse hommikusse – kas emaslind alustas rännet?

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kuuse-käbileediku kahjustus

Nädal algas Jõgeval normist (1991…2020 keskmine) kolme kraadi võrra jahedama ja käesoleva suve  seni kõige sajusema päevaga. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti sel päeval 18,7 °C ja öösel langes minimaalne õhutemperatuur 10,6 °C, ööpäevaseks sajusummaks kogunes ilmajaama järgi 19,1 mm.

Raudrohu õitsemine aasal