detsember 2022

12 hetke aastast 2022

Ülevaate koostas Arne Ader

Iga aasta on ilus ja põnev ning miskit pole teisiti ka peatselt lõppeva aastaga. 

Jagan siinkohal pisut ilusat ja põnevat Loodusemehe tegemistest nii nagu need kalendriaasta viimase päeva hommikul mulle meenusid. Igast kuust jätsin sõelale ühe pildi.

Harakas

Harakas (Pica pica). Otepääl, 22.01.2022

01 Südakuu

Uhke sabaga harakas puhastab naabermaja katust lumest.  

VIDEO: Metskurvitsast valmis lühifilm

Lõppeva aasta linnust metskurvitsast valmis lühifilm

Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.


Eesti Ornitoloogiaühingu 2022. aasta linnuks valitud metskurvitsat tutvustasid ornitoloogid möödunud kuudel nii üle Eesti toimunud loodusõhtutel, raadio- ja telesaadetes kui ka kirjutavas meedias.

Talilinnukaamera - harakas

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

Harakas       Pica pica

 

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXXXI osa

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 525       Suurimad püütud kuldkogred

 

Koger ehk harilik koger, kuldkoger       Carassius carassius

 

Koger ehk kuldkoger võib kasvada päris suureks kalaks mida püütud kogred ka kinnitavad.

Rekordkalu:

2,4 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Pikkjärvest 2002. aastal.

2,35 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Endla järvest 2005. aastal.

Kaitsekorralduskavad Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele Valgamaal

Kirjutas Kaja Lotman, keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Sulgjas õhik

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.

Mõlemad looduskaitsealad asuvad Valgamaal Tõrva vallas. Riidaja looduskaitseala (12,8 ha) loodi 2013. aastal eesmärgiga tagada vana laialehise salumetsa ja rohunditerikka kuusiku kaitse. Looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn Põrgulaanes ühe metsakvartali. Kaitsealustest liikidest kasvavad alal vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, sulgjas õhik ja pruunikas pesajuur.

Esimestel emaskarudel pojad pesas

Pildistas LK-team

Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom ei käi pesast väljas ja seega puuduvad ka ümbruses jäljed

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Arvata on, et esimesed emaskarud poegisid juba enne jõuluaega, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.

Tiineid emaskarusid võis talvituma minna kuni sadakond. Noortel emakarudel, kes sügisel hästi toitunud sünnib sagedamini üks-kaks karupoega. Vanematel emakarudel kolm, aga suuremaid kuni viie karupojaga pesakondi leidub päris harva.

Jäljeraamat - sulailmadega liiguvad kährikud ringi

Pildistas LK-team

Kährikupaari jäljerida

 

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides 

 

Kährikute taliuinak toimib „rahutult“. Talvisel ajal minnakse hulkuma sulailmade saabudes pimeduse katte all seda toiduotsingutele, sest sügisel kogutud rasvavaru on kahanenud. Kährikupaar talvitub teadupärast koos ja nii on kindlasti ka soojem.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.