detsember 2022

Foto Arne Ader

Reheahi ( www.loodusemees.ee )

Osad meie keelemeestest arvavad, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga leidub keeleteadlasi kelle arvamuse kohaselt võib tegu olla meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõuluaeg algas toomapäeva järgselt talvise pööripäevaga ja lõppes mõni päev peale uut „ajastaega“ mis on maakeelne mõiste ja tähistab aastaringi ehk elu ringkäiku laiemalt - maa ja ilma terviklikkust.

Rahvakalendri tegelik uusaasta on aga ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel nihkunud. Uus aasta loeti alanuks esimesest päevast mis on pikem, kui eelmine.

Jõulud algasid sirvilaudade kasutamise aegu 21. jõulukuu päeval, 24. jõulukuu päeval oli vana-aasta õhtu ja 25. jõulukuu päeval algas uus aasta.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Koostas Marek Vahula

LK tõmmis veebikaamerast ja fotod Wikimedia Commons

Niisakala vähemärgatava alalõua konksjätkega. LK veebikaamera tõmmis

Rekord nr. 522       Suurimad püütud jõeforellid

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kalameeste ihaldusobjekt ei kasva just sageli suureks kalaks. Ometi on püütud ka väga suuri isendeid.

Rekordkalu: 

9,2 kilogrammine isend püüti Tille ojast 1929. aastal.

Kaarditõmmis LK-foorumist

Pesapoeg Waba asukoht tähistatud Rohelisega

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Eile õhtupoolikul saime Karula rahvuspargi must-toonekurgede pesapoja Waba GPS-andmed üle mõne päeva.

Noorlind Waba oli viimase 24 tunniga liikunud lennates Sudaanis Niiluse jõe ülemjooksu suunas veidi üle 150 kilomeetri.

EOÜ aialinnupäeviku kokkuvõte

Foto Arne Ader

Koduvarblased ( www.loodusemees.ee )

Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg on lõppenud ning meil sai valmis tänavune kokkuvõte.
Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg kestis 1. märtsist kuni 3. oktoobrini 2022.
Suvist aialinnupäevikut täitis 619 vaatlejat 357 aias.
Suvise aialinnupäeviku üheksandal hooajal märgiti üles 18 703 vaatlust,

• 11 061 lindude esmavaatlust,
• 1145 lindude pesitsusvaatlust,
• 973 imetajate, roomajate ja kahepaiksete vaatlust,
• 5271 taimede ja putukate fenovaatlust,
• 294 tolmeldaja vaatlust 832 taimekülastuse kohta.

Loe aialinnupäeviku kokkuvõtet aastate võrdluses: LINK

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Neitsi järv. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Kalendritalv algab tänavu toomapäeval, 21. detsembril kell 23.48. Toomapäeval läheb päike oma talvepesasse, jäädes sellisesse seisu neljaks päevaks.

Põhja-Eestis jagub päevavalgust mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnikese jagu hämarikku nii hommikul kui õhtul. Lõuna-Eestis jagub silmavalgust veerand tunni jagu kauemaks. Öö tundub oma kuusteist tunniga meeletult pikana. Aasta pimedaim aeg - aga aastavahetusel on päev juba kukesammu võrra ehk viis minutit pikem.

Kogu Eestit katab lumevaip tänavu juba alates 19. novembrist.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Tuisuvaalud külateel

Külmad ja lumised ilmad jätkusid. Nädal algas tormise ja lumesajuse päevaga. Maksimaalne tuule kiirus ulatus esmaspäeva lõunapaiku Jõgeva linna idaserval asuva ilmajaama andmeil kuni 18,3 m/s.

Lund siinkandis väga rohkesti tol päeval ei tulnud ja tänu külmakraadidele  ei kleepunud ka lumi okstele. Tuulehood raputasid varem sadanud lume puudelt maha ja seetõttu oli murdunud oksi vähe märgata. Tuul kandis ümbrusest tuisuvaalud teedele, kuid suuri hangesid hekkide ja majade vahel ei õnnestunud leida.

EOÜ annab teada

Fotod Arne Ader

Laanepüüd on väheneva rvukusega ( ww.loodusemees.ee )

Juba neljakümnendat hooaega korraldas Eesti Ornitoloogiaühing punktloendusi Eestis pesitsevate arvukamate lindude seisundi jälgimiseks. Tänavu suvel tegid vaatlejad loendusi rekordarvul radadel – lausa 63 rajal.

2022. aastal tegid osalejad loendusi 63 punktloenduse rajal, mis on seireprojekti rekord läbi aegade – varem on aastas loetud kuni 58 rajal. Tänavu lisandus kaheksa uut loendusrada ning radade keskmine loenduskestvus oli kaheksa aastat. Enim tehti loendusi Tartumaal (10 rada), Pärnumaal (8), Läänemaal (7), Lääne-Virumaal (6), Harjumaal (5), Ida-Virumaal (5), Saaremaal (4) ja Võrumaal (4). Loendamine kestis tänavu vaatluspunktides kokku 6300 minutit ehk 105 tundi.

Järjekordse päikeseaasta lõpp läheneb.

Maarahva jõulud algavad 21. ja uusaasta saabub 25. jõulukuu päeval. Kuna peatselt seisab meil paljudel ees kalendrivahetus, heidame siin pilgu seekordsele loodusemehe kalendrile "Loodusemehe kalender 2023 / 10236".

Tänavune arvult juba neljas loodusemehe kalender on pühendatud Eestimaa taimedele. Elu on ju lilleline kõigil 12 kuul! Seekordseteks väljavalituteks said järgmised botaanilised iludused: lodjapuu, pärn, lumikelluke, sinilill, maikelluke, keskmine ristik, soo-neiuvaip, rukkilill, võilill, kesalill, sügisene seanupp ja kuusk. Kõik taimed on pildistatud vastaval kalendrikuul.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Tutt-tihane       Parus cristatus

Kirjutas Kaja Lotman, looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Altja küla kaardirakendus

Altja küla

Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed on nähtavad keskkonnaportaalis.

Keskkonnaagentuuri ja -ameti ühisel jõul lisati Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed keskkonnaportaali avalikku kaardirakendusse.

Rahvusparkides ja teistel kaitsealadel tehakse järjepidevalt erinevaid uuringuid ja inventuure, et parimal moel kirjeldada ja saada ülevaade alade väärtustest. Need andmed on aluseks nii kaitseväärtuste säilitamiseks vajalike tegevuste planeerimisel kui ka erinevate kaalutlusotsuste tegemisel.

Urmas Sisask teadus.ee suvekoolis

Pildistas LK-team

Karupojad on lepaga müranud

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Sügiseses lepikus ei kui lehed veel puudel ei pruugi me selliseid karupoegade jälgi sugugi märgata. Talvisel ajal annab vahel mõistatada, kes need jäljed jätnud on.

Nö tänavuste karupoegadega talvitub emaskaru koos sest noortele oli vaja õpetada talveaseme rajamist, et tuleval aastal juba iseseisvunud noorloom hakkama saaks.

Aastavahetuse paiku sünnivad emaskarudel meie metsades esimesed karupojad, aga poegimine kestab veebruarikuu alguseni.