Pildistas LK-team
Karupojad on lepaga müranud
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Sügiseses lepikus ei kui lehed veel puudel ei pruugi me selliseid karupoegade jälgi sugugi märgata. Talvisel ajal annab vahel mõistatada, kes need jäljed jätnud on.
Nö tänavuste karupoegadega talvitub emaskaru koos sest noortele oli vaja õpetada talveaseme rajamist, et tuleval aastal juba iseseisvunud noorloom hakkama saaks.
Aastavahetuse paiku sünnivad emaskarudel meie metsades esimesed karupojad, aga poegimine kestab veebruarikuu alguseni.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.
Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimisavaldusi saab esitada 15. jaanuarini 2023 aadressil: https://forms.gle/jEnxTHAcgWDKX3vg9
Pildistas LK-team
Sellises lumekoopas valgejänes ööbis
Valgejänes Lepus timidus
Kui sajab lund ja lisaks veel teeb tormi nagu mõne päeva eest ei lähe valgejänes omale valitud peidupaigast paari päeva aegu kusagile. Pildistamise kohal oli valgejänes toimetanud alla paarikümnel ruutmeetril: puhanud, söönud ja erinevaid jälgi jätnud.
Elupaigana eelistab meie põlislooduse liik metsa- ja rabamaastike, aga kondab ringi ka metsaveersetel põldudel.
Koostas Marek Vahula
Fotod ja joonis Wikimedia Commons
Euroopa angerjas
Rekord nr. 519 Suurimad püütud angerjad
Euroopa angerjas Anguilla anguilla
Angerjas oli pikka aega kalameeste poolt ihaldatud saak kes harva suureks kasvas sest pidid täiskasvanuna siirduma Sargasso merre kudema. Selle teekonna pikkus ületab viit tuhandet kilomeetrit.
LK-teami eilsed ülesvõtted
Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist
Kristel Vilbastel on ilmunud uus raamat “Meie joogivesi” (Petrone Print, 2022, 192 lk). Tema sulest ilmus kümme aastat tagasi ka menuraamat “Eesti allikad”. Praeguseks on joogivee kättesadavus muutunud nii oluliseks küsimuseks, et kui autor 2022. aastal raamatut kirjutama hakkas, tuli aina uusi peatükke juurde kirjutada.
Raamatust saame teada, kust saada joogivett siis, kui elektrit pole, kas meie looduslikud veed on joodavad. Kuidas vett leida, milline kaev kaevata, kuidas hinnata vee puhtust. Raamatu lõppu on lisatud ka nimekiri ligi 100 kõige olulisemast joogiveeallikast.
EOÜ meelespea
Kuvatõmmised LK talilinnukaamera foorumist
Fotod Arne Ader
Millal linde toita?
Metsaott andis intervjuu ja muutus kärsituks, tundub, et karuga suhtlemine taliuinaku eel pole just ohutu tegevus. Lapsed aga haletsevad karu: koopas magades jääb ta ilma talverõõmudest, kelgutamisest ja uisutamisest....jätkame aasta looma luulevõistluse väikeste laureaatide lugude avaldamisega.
Harilik saar Fraxinus excelsior
Hariliku saare seemned valmisid oktoobris ja neid on tänavu puudel märgatavalt palju ning olenemata tormituultest võivad nad jäävad puudele kevadeni. Head seemneaastad korduvad üldjuhul paari, kolme aastaste vahedega.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.