detsember 2022

Ülevaate koostas Arne Ader

Iga aasta on ilus ja põnev ning miskit pole teisiti ka peatselt lõppeva aastaga. 

Jagan siinkohal pisut ilusat ja põnevat Loodusemehe tegemistest nii nagu need kalendriaasta viimase päeva hommikul mulle meenusid. Igast kuust jätsin sõelale ühe pildi.

Harakas (Pica pica). Otepääl, 22.01.2022

01 Südakuu

Uhke sabaga harakas puhastab naabermaja katust lumest.  

Ahto Täpsi salvestused 2022. aastal looduses liikudes

Lõppeva aasta linnust metskurvitsast valmis lühifilm

Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.

Eesti Ornitoloogiaühingu 2022. aasta linnuks valitud metskurvitsat tutvustasid ornitoloogid möödunud kuudel nii üle Eesti toimunud loodusõhtutel, raadio- ja telesaadetes kui ka kirjutavas meedias.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Harakas       Pica pica

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 525       Suurimad püütud kuldkogred

Koger ehk harilik koger, kuldkoger       Carassius carassius

Koger ehk kuldkoger võib kasvada päris suureks kalaks mida püütud kogred ka kinnitavad.

Rekordkalu:

2,4 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Pikkjärvest 2002. aastal.

2,35 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Endla järvest 2005. aastal.

Kirjutas Kaja Lotman, keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Sulgjas õhik

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.

Mõlemad looduskaitsealad asuvad Valgamaal Tõrva vallas. Riidaja looduskaitseala (12,8 ha) loodi 2013. aastal eesmärgiga tagada vana laialehise salumetsa ja rohunditerikka kuusiku kaitse. Looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn Põrgulaanes ühe metsakvartali. Kaitsealustest liikidest kasvavad alal vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, sulgjas õhik ja pruunikas pesajuur.

Pildistas LK-team

Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom ei käi pesast väljas ja seega puuduvad ka ümbruses jäljed

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Arvata on, et esimesed emaskarud poegisid juba enne jõuluaega, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.

Tiineid emaskarusid võis talvituma minna kuni sadakond. Noortel emakarudel, kes sügisel hästi toitunud sünnib sagedamini üks-kaks karupoega. Vanematel emakarudel kolm, aga suuremaid kuni viie karupojaga pesakondi leidub päris harva.

Pildistas LK-team

Kährikupaari jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides 

Kährikute taliuinak toimib „rahutult“. Talvisel ajal minnakse hulkuma sulailmade saabudes pimeduse katte all seda toiduotsingutele, sest sügisel kogutud rasvavaru on kahanenud. Kährikupaar talvitub teadupärast koos ja nii on kindlasti ka soojem.

Kirjutas ja pildistas Tõnu Ling, www.tonuling.ee

Rabapanoraam. Olympus OM-D EM-1 Mark III, M. Zuiko 12-100 f4 PRO@100mm, 1/250 f5,6 ISO 200

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Leevike vahtrapuul ( www.loodusemees.ee )

Käimas on maismaa talilinnuloenduse teine periood

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et kuni 7. jaanuarini kestab maismaa talilinnuloenduse teine periood.

Maismaa talilinnuloenduse jõululoendus algas 25. detsembril ja kestab kuni 7. jaanuarini. Loendust tuleb teha enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Loendust tehes tuleb üles märkida kõik rajal nähtud ja kuuldud linnud, sisestada andmed vaatlusankeeti ja edastada need hiljemalt märtsis maismaa talilinnuloenduse koordinaator Jaanus Eltsile.

Kuna loenduste eesmärk on jälgida talilindude levikut ja arvukust pikema aja jooksul, siis on väga oluline järgida etteantud metoodikat ja teha vaatlusi vastutustundlikult.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Orav

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid.

Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Painküla paisjärv

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Sulailmad vaheldusid külmadega ja teed muutusid libedaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus +2,3…-6,5 kraadini. Nädala alguses kattis maad 19 sentimeetrine lumekord, tegeldi lume koristamisega teedelt ja tänavatelt.

Lumevabad laigud taliorase põllul laupäeval

Laupäeva hommikuks kahanes lume paksus kuue sentimeetrini, põldudele tekkisid lumeta laigud, tänavad olid vett täis.

EOÜ teadusajkirja saab lugeda veebist

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda käo arvukusest metsamaastikul ja tutvuda 2021. aastal Eestis märgatud linnuharulduste aruandega.

Kägu on hästi märgatav lind, kelle arvukust on eripärase ökoloogia tõttu keeruline hinnata. Asko Lõhmus käsitleb oma artiklis käo vaatlusi ja nende tõlgendamist Ida-Eesti metsamaastikul, kus korduvkaardistati kolmel aastal kogu haudelinnustik.

Fotod Arne Ader

Talvikesed ja põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Talvike         Emberiza citrinella

Harva kui märkame lagedatel maastikel talilindude tegutsemist, aga talvikeste salgad käivad heinamaadelt ja põldudelt otsimas umbrohuseemneid ehk tegutsetakse nö külamaastikel. Külastatakse talilindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse toituda pigem maapinnale pudisenud seemnetest. Seal liiguvad talvikesed  veidi kohmakalt, aga salga liigikaaslastega suheldakse rahulikult ja inimesi usaldatakse.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbrist saab lugeda põnevatest arheoloogilistest linnuluude leidudest ning lindude maalimisest vesivärvidega.

Tiirutaja kaanelugu avab ukse põnevasse zooarheoloogia maailma. Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Freydis Ehrlich kirjutab arheoloogilistel väljakaevamistel leitud linnuluudest ja millist rolli mängisid metslinnud keskajal ja varauusajal Eestis.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lähemalt tutvuda Aarne Tuulega, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige, talvise aialinnuvaatluse koordinaator ja Kotkaklubi liige.

Noortenurgas jagab Võru Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Marie Martine Lupp oma kogemusi Eesti lindude maalimisest vesivärvidega.