detsember 2022

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimisavaldusi saab esitada 15. jaanuarini 2023 aadressil: https://forms.gle/jEnxTHAcgWDKX3vg9

Pildistas LK-team

Sellises lumekoopas valgejänes ööbis

Valgejänes        Lepus timidus

Kui sajab lund ja lisaks veel teeb tormi nagu mõne päeva eest ei lähe valgejänes omale valitud peidupaigast paari päeva aegu kusagile. Pildistamise kohal oli valgejänes toimetanud alla paarikümnel ruutmeetril: puhanud, söönud ja erinevaid jälgi jätnud.

Elupaigana eelistab meie põlislooduse liik metsa- ja rabamaastike, aga  kondab ringi ka metsaveersetel põldudel.

Koostas Marek Vahula

Fotod ja joonis Wikimedia Commons

Euroopa angerjas

Rekord nr. 519        Suurimad püütud angerjad

Euroopa angerjas       Anguilla anguilla

Angerjas oli pikka aega kalameeste poolt ihaldatud saak kes  harva suureks kasvas sest pidid täiskasvanuna siirduma Sargasso merre kudema. Selle teekonna pikkus ületab viit tuhandet kilomeetrit.

LK-teami eilsed ülesvõtted

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Paarisjälje rida

Metsnugis         Martes martes

Metsnugis on tegutsenud hommikuhämaras.

Kristel Vilbastel on ilmunud uus raamat “Meie joogivesi” (Petrone Print, 2022, 192 lk). Tema sulest ilmus kümme aastat tagasi ka menuraamat “Eesti allikad”. Praeguseks on joogivee kättesadavus muutunud nii oluliseks küsimuseks, et kui autor 2022. aastal raamatut kirjutama hakkas, tuli aina uusi peatükke juurde kirjutada.

Raamatust saame teada, kust saada joogivett siis, kui elektrit pole, kas meie looduslikud veed on joodavad. Kuidas vett leida, milline kaev kaevata, kuidas hinnata vee puhtust. Raamatu lõppu on lisatud ka nimekiri ligi 100 kõige olulisemast joogiveeallikast. 

EOÜ meelespea

Kuvatõmmised LK talilinnukaamera  foorumist

Fotod Arne Ader

Millal linde toita?

Foto Arne Ader

Leevike sööb saareseemneid ( www.loodusemees.ee )

Harilik saar        Fraxinus excelsior

Hariliku saare seemned valmisid oktoobris ja neid on tänavu puudel märgatavalt palju ning olenemata tormituultest võivad nad jäävad puudele kevadeni. Head seemneaastad korduvad üldjuhul paari, kolme aastaste vahedega.

Ilmateenistuse lumipaksuse kaart

Tänavune varatalv ei ole jäänud lumevaeseks. Kui esimest kerget lund sadas vaid paiguti 11.novembril mis külmumata pinnasel ka kiiresti sulas, siis juba 16. novembril kattis Lõuna-Eestis õhuke valge vaip maapinna. Kogu Eesti kattus lumega sama nädala jooksul: LINK

Meil on lumi maad katnud juba neli nädalat. Õhus on olnud piisavalt külmakraade aga pinnas lume all on endiselt sula.

Tsüklon Birgit möllab täna juba Lätis, aga eile möllas kirdetuul tugevalt Soome lahel, aga tuule kiirus jäi alla 30m/s ja on tänaseks raugenud. Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis olid nii lumesadu kui tuisk kõige tugevamad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine Piiri park

Nädal kujunes külmaks ja lumiseks. Keskmine õhutemperatuur kõikus -2,9…-8,7 kraadi piires, mis on normist (keskmine 1990-2020) kahe kuni kaheksa kraadi võrra madalam.

Külm laupäeva hommik

Nädala maksimaalne õhutemperatuur (-0,5 °C) registreeriti Jõgeva ilmajaamas neljapäeval ja minimaalne (‑13,7 °C) laupäeva hommikul.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Puukoristaja        Sitta europaea

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Foto Wikimedia Commons

Emakala pildistas Julian Fahrbach

Emakala ehk kiviluts          Zoarces viviparus

„Poegimine“ algas novembris ja võib kesta kuni veebruarini. Kiviluts on meie ainumas vivipaarne kala ehk ainuke elussünnitaja.

Kuidas see siis emakaladel käib?

Kaardid LK foorumist

Waba on endiselt Niiluse ülemjooksul Sudaanis

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Pesapoeg Waba on tasapisi liikunud mööda Niiluse kaldaala külastanud niisutatavaid alasid, sest vee äärde on koondunud ka Sudaani elanikkond. Toiduga peaks sellistel aladel olema lahe ja Waba ennast juba tahtlikult nälga ei jäta.

Video ja ülesvõtted LK-team

Rebase ase

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Varatalvises metsas valib rebane puhkeasemeks mõne kõrgema koha, et ümbrusele avaneks hea ülevaade. Koheva kasukaga kiskja keerab ennast puhkeajaks kerra. Nina peidetakse sabajuure karvadesse, aga ohu haistmiseks ikka tuule suunas. Magamisaseme jälg jääb väikese poolringikujuline, mille järgmine lumesadu või tuisuilm juba katavad. Kuni jooksuajani elutsevad loomad üksikult.

Pildistas ja video monteeris LK-team

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Metskitsed kannavad halli talvekasukat ja hästi märgatavat valget sabapeeglit mis liigikaaslastele pimedas hästi märgatav. Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile, et seltsingu liikmeid võimalikust ohust teavitada. Kitse sabapeegel eristub sarvedeta soku omast ja võib talvekarvas paista südamekujuline (võrdle videos).