jaanuar 2023

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn ehk hallrähn        Picus canus

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Rajakaamera ülesvõte LK-team

Kaljukotkas toitub raipel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ka talvisel ajal hoiduvad inimestest hoiduvad kaljukotkad suurtele lagedamatele rabaaladele ja neid võib meil talvel olla üle 150 isendi (pesitses meil suvel vähemasti kuuskümmend paari ja tavaliselt lennuvõimestub üks pesapoegadest).

Video salvestas LK-team

Foto Arne Ader

Täna hommikul oli neli kukke maja kõrval puus ja üks arvas et on kena päikesetõusul veidi laulu lasta

Teder       Tetrao tetrix

Paar kuud ja siis alustavad tedrekuked kogunemist mänguplatsidele milleks sobivad nii niidulagendikud, kui uudismaade väljad. Mängu tähtsündmused jäävad aprillikuu lõppu mai alusesse, kui mänguplatsile ilmuvad tedrekanad ja sel ajal kostavad hommikul ja õhtul kukkede häälitsused kaugele.

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetool ja Mullateaduse Selts annavad teada

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, et vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ja toitaineid muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ja saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 528       Suurim püütud lest

Läänemere lest ehk lest, ka jõelest        Platichthys flesus trachurus

Suuri lesti ikka püütakse kuigi mitte just väga sageli. Suure püügikoormuse tõttu kalurite poolt ei õnnestu aga lestal mitte väga sageli suureks sirguda.

Rekordkala:

1,31 kilogrammi (kala pikkuseks oli 51 cm) ja püütud Hiiu madalalt 1981. aastal.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Laekvere mänd ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Olukorda tutvustab Vello Keppart

Pildistas Olga Orlova

Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole. 

Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.

Head lugemist kõigile !

Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.