Mai 2023

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kolm kuldnokapoega jäid homset ootama

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapojad väljuvad pesakastist tavaliselt hommikupoolikuti, enne keskpäeva. Esimene kuldnokapoeg väljus laia maailma kell 9.35 ja järgmised kaks lahkusid pesakastist pooleteise tunni jooksul, ikka üks noorlind korraga.

Homset jäid ootama kolm kuldnokapoega ja vanalinde oli näha ka pealelõunasel ajal.

Video veebikaamera kuvatõmmise salvestas Liz, LK foorumist

Emalind on päevasel ajal pesa läheduses

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakupaari pojad koorusid 25, 27 ja 30 aprillil. Kassikakupoegadest noorim sai eile kuu vanuseks.

Pesa läheduses kostub ikka sõjaväeõppuste helisid. Ju seegi varsti lõppeb.

Vaata LK foorumi päevaraamatut: LINK

Looduskalendri kakukaamera ülevaated: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Esimene kuldnokapoeg läks laia maailma kell 9.35

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kõige suurem kuldnokapoegadest on pesakastist lahkunud. Pool tundi varem käisid vanalinnud poegi toitmas, aga nagu ikka, said toidu suuremad ja tugevamad.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Punaselg-õgijad ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.

Loendust tegema on oodatud nii uued kui ka juba varem osalenud vabatahtlikud, kes tunnevad ära meie tavalisemad linnud välimuse, laulu ja häälitsuse järgi.

Eriti oodatud on punktloenduste läbiviimine Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Loendusperioodil 25. maist kuni 15. juunini tuleb teha enda valitud rajal üks loendus.

Pildistas LK-team

Mustika kasvukoht

Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Harilik mustikas kasvab paremini niiskemates okas- ja segametsades olles meie metsades täiesti tavaline taim. Mustikapuhmaste kõrguseks jääb kuni poole meetrit. Hästiharunevad püstised taimevarred on teravakandiliste võrsetega ja harunevad hästi. Veidi munaja kujuga mustika lehed on veidi „nahkjad“, peenelt saagja servaga, paiknedes vartel vahelduvalt kuna nii saab vihmavesi mööda soonega vart nõrguda taime juurtele sest mustikad peavad oma vilju kasvatama palaval suveajal.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Metsülased (anemoonid)

Esmaspäevast neljapäevani olid ilmad soojad ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 13…17 kraadini, ületades normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni viie kraadi võrra.

Päevased maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid õhus üle 20 kraadi. Kõige soojem oli ilm kolmapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuuri näit tõusis ilmajaama andmeil 24,5 °C.

Esmaspäeval oli Jõgeva ümbruses kuulda müristamist ja pärast kella 18 sadas linna idapiiril asuva ilmajaama järgi maha lühikese ajaga 16,9 mm, mis enne kuumasid ilmasid põllud ja aiamaad korralikult ära kastis. Vihm oli intensiivne ja ei jõudnud kuiva mulda kiiresti ära imbuda Kohati moodustusid põldudele veeloigud, esines pinnasekannet.

Rajakaamera ülesvõtted Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Kalasumbad on paigaldatud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Veed on jõgedes põua tõttu madalaks jäänud (vaadake palun alumist rajakaamera ülesvõtet) ja eelmisel nädalal paigaldati Karula kurepesa lähedusse erinevatele veekogudele kaks sumpa. Must-toonekured külastavad sumpadega jõelõike ehk nad on samas kus möödunud aastal.

Ootame sademeid.

Pildistas Kalmer Lehepuu

Kitsetall Valgamaalt

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Suur osa kitsetallesid sünnivad mais, juunis. Kits poegib tavaliselt üks kuni kolm talle ja tallede kaal jääb kilo ja kahe vahele. Suguküpseks saadakse teisel eluaastal ja viljastatakse juulikuust alates. Sokud osalevad paaritumisel oma kolmandal eluaastal.

Tekst ja foto Arne Ader

Suurnokad ehk suurnokk-vindid  on tuntud oma imelise noka poolest. Viimasele viitab muuhulgas suurnokkade ladinakeelne nimi: Coccothraustes – seemnepurustaja.

Suurnokk-vintide lõualihase kaal ületab sugulasest metsvindi oma rohkem kui viiekordselt. Taolise nokaga saab muuhulgas purustada ploomi-, kirsi- ja oliivikive.