august 2023

Suvise aialinnupäeviku koordinaator Art Villem Adojaan

Augusti lõpu seisuga on täitmisel üle 400 aialinnupäeviku, millest enam kui pooli täidab üks vaatleja, neljandikus aedadest on kaks vaatlejat ning ülejäänud 70 aias tegutseb kolm või rohkem vaatlejat. Suve lõpuks on 700 loodushuvilist teinud 17 500 vaatlust. Aitäh!

Hoolimata madalast vaatlusaktiivsusest augustis (vaid 175 kirjet; näiteks maikuus tehti 3500 kirjet) on loodushuvilised näinud mitmeid põnevaid liike ning eriti hakkab silma röövlinnuliikide kõrge esindatus. Mitmed röövlinnud, kes kevadel näitavad end harva, on nüüd sügisrändel ja lendavad üle aedade.

Augustis on päevikupidajad märganud näiteks:

Veebikaamera kuvatõmmis ja videosalvestus Swenja, LK foorumist

Kalvi oli rändele siirdunud ja teised noorlinnud ööseks pesale ei naasnud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Eilne ilm oli vihmane, äiksega ja tuuline. Raadiosaatjaga varustatud Kalvi siirdus rändele ja on jõudnud Lätti. Saame näha mida teevad teised kaks, kas keegi pesale veel naaseb (neil ei ole raadiosaatjaid). Vanemad kurepojad olid eile 90 päeva vanused ja kolmas kurepoeg paar päeva noorem.

Foto Arne Ader

Täiskuu ( www.loodusemees.ee )

Kas tänasel ööl täiskuu pilvede vahelt paistab, sest vaadelda saab superkuud pea koheselt peale päikeseloojangut?  

Kuu möödub täna maalt vaadates äärmiselt lähedalt ehk 357 344 kilomeetri kauguselt ja paistab seetõttu 14% suuremana ja 30% heledamana, kui võrrelda kuu kõige kaugema asetsemisega maalt vaadates (405 000 kilomeetrit).

Tänane nn superkuu ei ole haruldane nähtus sest igal aastal võime näha kolme või nelja superkuud, kuid superkuu mõiste on uus ja selle võttis kasutusele astroloog Richard Nolle alles 1979. aastal.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kukeseenemets

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Haanja looduspargis saab seenehuviline korvi täis lühikese ajaga (vaata viimast pilti). Kasvukohtadeks nii sega-, kui okasmetsad kas niiskes samblas või rohus sest kukeseente mükoriisa moodustub erinevate puuliikidega.

Tänavu jäi kukeseente aeg hilisemaks ja seda kõigile mõistetavatel põhjusil:

Veebikaamera kuvatõmmised Swenja, LK foorumist

Kõik ootavad…

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Karula kurepesa oli öösel tühi, aga noorlinnud ööbisid pesa läheduses ja varahommikust algas juba pesa vahet saalimine ja seda põhjusega.

Isalind Karl jättis kurepojad eile toitmata: kuidas Sa ikka nad pesast välja eneste eest hoolitsema saad, sest pole paremat õpetajat tühja kõhuga kui nälg.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jätkus viljakoristus

Südasuviselt soojad ilmad jätkusid. Keskmine õhutemperatuur kõikus 14,9…18,0 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -0,3…3,3 kraadi võrra.

Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid nädala kestel 21,3…22,4 kraadini.

Öised minimaalsed õhutemperatuurid varieerusid rohkem. Kõige jahedamal ööl (neljapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 9,7 kraadini ja kõige soojemal ööl (pühapäeval) alla 16,6 kraadi ei langenud.

Päevad olid vahelduva pilvisusega ja päikesepaiste kestus varieerus päeva jooksul 1,8 tunnist (pühapäeval) kuni 5,4 tunnini (reedel).

Teada andis ja pildistas Andre Allese

Hiidmunad Kevade tänaval

Hiidmuna       Calvatia gigantea

Elame Tallinnas Kevade tänaval ja mingil põhjusel on meil viimase kuu jooksul olnud aias mitu hiiglaslikku murumuna - hiidmuna ( suurim läbimõõt üle 35 sentimeetri). Mõned on ka juba pruuniks läinud. Hiidmunasid on kasvanud juba kuus tükki näha on, et tuleb lisa.

Fotod Arne Ader

Põldmurakas ( www.loodusemees.ee )

Põldmurakas ehk põldmari     Rubus caesius

Põldmurakad kasvavad hästi nii meie põhjaranniku, läänemaa kui suursaarte paestel põldudel ja kiviaedadel, sest valgusrikkad kasvukohad ja lubjarikkamad mullad põldmurakatele sobivad. Kohati tundub, et tegu on ebamugava umbrohuga, sest põldmurakate leherootsudel ja vartel on torkivad ogad.

Foto Arne Ader

Ädalalill ( www.loodusemees.ee )

Harilik ädalalill        Parnassia palustris

Ei ole meil asja hilissuvitele ja igavatele ädalatele, aga lisaks ädalatele võime leida ädalalille ka madalsoodes, kuhu jõhvikaid otsiv marjuline võib jõuda. Ädalalill on kergelt meelõhnaline ja kaunis õitseja.

Hapralt kaunis õis paikneb üksikult lehetul taimevarrel. Taim on madal, kasvades lähtuvalt oludest vaid mõnekümne sentimeetri kõrguseks, sest ädalalilledel poleks enne niitmist olnud erilist õitsemise võimalust kõrgemakasvuliste taimedega peidus.

Fotod Arne Ader

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Oleks hea, kui me äärmiselt mürgiseid taimi tunneksime, sest mürgine on kogu taim: nahalöövet võivad tekitada nii taime lehed, koor kui puit. Õigem oleks muidugi näsiniin üldse puudutamata jätta. 

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Varahommikul saabusid kõik pesale mõne minuti jooksul

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Vanemad kurepojad said neljapäeval kaheteist nädalasteks ja noorim täna.

Õhtu ja öö veedeti pesa läheduses selleks, et hommikueinele mitte hilineda. Pesale saabusid kõik kolm paari minuti jooksul.

Midagi ei ole teha, rändele hakatakse tasapisi sättima.

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Viimati nägime juba arvestatava lennuoskusega kõige nooremat kassikakku pesale naasnult 17. juulil

Kassikakk        Bubo bubo

Juulikuu alul käisid kotkaklubi liikmed kassikakkude pesametsas, et otsida kakupoegi ja nad raadiosaatjatega varustada. Vajadus oli ilmne liigi arvukust silmas pidades.

Pildistas ja kirjeldas Kristel Vilbaste

Kambja allikas

Suure-Kambja külas, mõisapargi kõrval. Allika talus on rauarikka veega allikas, mis umbes 1 l/s väljavooluga. Vesi on suvel vetikaid täis, ilmselt ümbritsevate põldude fosforväetiste tõttu ja rauasisalduse tõttu roostepunane.

Põnev on aga selle allika keskel paiknev kirjadega kivi, umbes selline, nagu on välja tõstetud jõest Mustvees.

Rajakaamera ülesvõte, videosalvestus ja foto LK-team

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laulurästas ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 623    Vanim taasleitud laulurästas

Laulurästas         Turdus philomelos

Lind rõngastati 18. juunil 1992. aastal Paide linnas ja taasleiti 28. detsembril 1996. aastal Hispaanias. Laulurästa vanuseks jäi 4 aastat, 6 kuud ja 11 päeva ehk värvulise kohta keskmine eluiga.