august 2023

Foto Arne Ader

Video salvestas LK-team

Põdrapulmad. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Põder        Alces alces

Metsas liikuvad marjulised-seenelised on juba kindlasti märganud metsateid ületavatel põdraradadel või nende läheduses suurte loomade kraapimisjälgi. Loomad liiguvad rohke jättes jälgi ja on rahutud, sest jooksuaeg hakkab lähenema. Arne foto pärineb põdrapulmade ajast Matsalust septembrikuus ja pulmaaega katsume kindlasti kirjeldada.

Milline võib olla meie suurimate sõraliste hilissuvine toidulaud?

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Isalind Karli poolt toodud juba teine hommikueine oli rikkalik

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Isalind Karl on kurepoegi rikkalikult toitnud, kui on vähegi midagi olnud kalasumpadest võtta. Öö pesal veetis Kalvi (rõnganumbriga 7192), aga õed-vennad viibisid pesa läheduses, sest kella kuueks olid kõik uuesti pesal hommikueinet ootamas. Isalind Karl tõi esimese toidukorra poegadele juba kell pool seitse hommikul.

Fotod Arne Ader

Roostik. Havervi, Noarootsi ( www.loodusemees.ee )

Harilik pilliroog         Phragmites australis

Pilliroog on täisõitsengus, olles kõrreliste seas kõige hilisem õitseja ja enamikel aastatel ei pruugi pilliroo seemned üldse valmidagi.

Roostikud on jõesuudmetes ja lahesoppides olulised taimed ja nendest sõltub roostike elustik ning rannikumaastik. Hetkel on roostikud väiksematele rändlindudele nii toidulaud kui ööbimiskoht.

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kassikakkude pesaaluse all jäi pildile kägu

Kägu       Cuculus canorus

Kägu oma kehakujult, pika saba ja teravate tiibadega võib sarnaneda nii tuuletallaja, pistriku kui raudkulliga ja meie pidasime veebikaamera kehval pildil olevat lindu vöötkakuks. Igal juhul vabandused lapsuse eest.

Käo sulestik võib paista hallikas-sinisena, aga alapool hele ja põikitriibuline. Linnu saba on pikk ja valgelaiguline ning saba ots ümmargune.

Eesti Maaülikool annab teada

Foto Arne Ader

Sookured ( www.loodusemees.ee )

22. augustil algas Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverents, kus osaleb ligi 80 teadlast ja linnuhuvilist üle maailma.

Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli vanemlektori Ivar Ojaste sõnul elab kurglasi (Gruidae) maailmas 15 liiki. „Eestlastele on eelkõige teada-tuntud sookurg. Kaks kureliiki pesitsevad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, neli Aafrikas ja üheksa liiki Aasias. Lõuna-Ameerikas seevastu ei ela ühtegi kureliiki. Aga näiteks meie suvisest maastikupildist väga tuttav valge-toonekurg kuulub süstemaatiliselt hoopis teise liiki ning toonekurgedest seekordsel konverentsil juttu ei tule,“ selgitas Ivar Ojaste.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kiirjas ruse ja kukesaba Mustvee rannas

Nädal kujunes palavaks ja esimesel poolel põuaseks. Keskmine õhutemperatuur kõikus 17,7…23,4 kraadini, ületades normi (keskmine 1991…2020) kahe kuni seitsme kraadi võrra.

Esmaspäevast kuni neljapäevani ületasid päevased maksimaalsed termomeetrinäidud 25 kraadi, küündides nädala kõige kuumemal päeval  31,1 °C.

Ülirünksajupilv möödus kolmapäeva õhtul Jõgeva linnast kagu poolt

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Eileõhtune külastaja

Vöötkakk        Surnia ulula

Eile õhtupoolikul külastas kassikakkude pesaalust suht haruldane vöötkakk, kes pesitseb meist põhja pool, aga satub sügiseti ja talviti ka meile, kuigi teda peetakse pigem paigalinnuks.

Foto Arne Ader

Leinaliblikas (www.loodusemees.ee)

Leinaliblikas       Nymphalis antiopa

Tänavused leinaliblikad koorusid juuli teisest poolest alates, aga juba septembris lähevad valmikud talvituma. Viimaseid talvitunud ja veidi räbaldunud välimikuga isendeid võis kohata veel jaanipäeva paiku.

Kevadel leinaliblikad munesid ja liblikaröövikud toitusid kaskedel, remmelgatel, pajudel, aga ka paklitel.

Neid suurte tiibade siruulatusega üle kuue sentimeetri isendeid võime lendlemas märgata - sametiste tumepunakaspruunide tiibadega.

Materjali salvestas Swenja, LK foorumist

Enne poolt seitset hommikul saabus isalind Karl tühjale pesale, aga kurepoeg Kiire (7193) oli läheduses ja sai üksinda kogu noorperele mõeldud saagi söödud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

See jääbki tänavu kotkapoja viimaseks pildiks

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Fotod Arne Ader

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed on pesitsenud võimalusel ikka inimeste läheduses ja kolooniatena: linnades, asulates või külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.

Sugupoolte sulestik on väga sarnane. Selg sinimustalt läikiv ja alapool valge. Lühikesel harkis sabal on märgatav valge laik.

Pildistas LK-team

Vääveltorik noorelt

Vääveltorik ehk väävlik         Laetiporus sulphureus

Vääveltorik on linnainimestele tuttav seen, mis hakkas puudel kasvama juulikuu lõpupoole ja märgata võime seent nii linnaparkides, maanteede veersete alleedel kui suurematel üksikpuudel ja seda nii tüvedel kui jämedamatel okstel aga metsades ka lamapuidul (linnas koristatakse murdunud ja ohtlikuks muutunud puud ära).

Väävlik kasvab kas hõberemmelgatel või vanadel tammedel, teistel lehtpuudel võib vääveltoriku kasvamas näha üpris harva.

Pildistas LK-team

Kasvukoht

Harilik roostetorik            Pycnoporellus fulgens

Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade seeneliigiks.

Koostas Marek Vahula

Lauk ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 620    Vanim taasleitud lauk

Lauk, varem vesikanaks kutsutu         Fulica atra

Lind rõngastati 24. juunil 1976. aastal Pärnumaal Linde külas ja taasleiti 26. veebruaril 1981. aastal Šveitsis. Laugu vanuseks jäi 4 aastat, 8 kuud ja 3 päeva. Keskmise linnu kohta väikene tulemus.

Fotod Arne Ader

Jõksi järv ( www.loodusemees.ee )

Järvkaisel        Schoenoplectus lacustris

Räägime järvekõrkjast, keda botaanikud nimetavad järvkaisel, kuuludes veetaimena lõikeheinaliste sugukonda, olles meie mageveekogudes täiesti tavaline mitmeaastane taim.