jaanuar 2024

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakupaar on pesaalust külastanud pidevamalt alates nädalavahetusest. Pesapaigaga on kakupaar tuttavad ja pesitsusala tähistavad huiked on muutunud nende päevadega üha kuuldavamaks, et metsaasukaid nende poolt hõivatud territooriumist teavitada.

Pildistas LK team

Foto Arne Ader

Käbilindude poolt laialipuistatud käbid

Kuuse-käbilind      Loxia curvirostra

Kuuse-käbilinnud ajastavad pesitsemise neile sobivaks toidurohkuse ajaks, aga sagedamini märtsikuu alguseks. Ikka selleks ajaks kui päikesepoolsetel kuuskedel ja mändidel avanevad käbisoomused.

Kuuse-käbilindude tegutsemisest annavad märku laualipuistatud käbid ehk eelistavad käbirohkeid kuusikuid, kus tegutsetakse enamalt jaolt kuuskede ülaosas ja sageli koos paarilisega.

Pildistas LK team

Kännupess murdunud kuusel

Kännupess       Fomitopsis pinicola

Okasmetsades ringi kolades võime märgata tavalist aga värvikat puuseent ehk kännupessi, mis kasvamas murdunud puudel, vanadel kändudel ja lamapuidul. Harvemini nakatuvad kännupessiga elusad tüved ja sedagi vaid siis kui puule on tekkinud koorevigastusi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puude tüvede ümbert oli lumi auku sulanud

Nädal kujunes soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3,4…2,7 kraadi piires, mis on normist (keskmine 1991…2020) 1,6…8,4 kraadi võrra kõrgem.

Esmaspäeva öö oli miinuskraadidega. Hommikupoolikul esines pinnatuisku. Lume paksuseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas esmaspäeva hommikul 27 cm. Päeval tõusis õhutemperatuur plusspoolele, hakkas sadama vihma, mis moodustas külmale aluspinnale jäite. Pargitud autode aknad, puude oksad kattusid jääkihiga, sõidu- ja kõnniteed muutusid väga libedaks.

Wikimedia Eesti annab teada

Teadusfoto 2023 võistlus toimus 1. novembrist kuni 15. detsembrini, korraldajaks Wikimedia Eesti. Ettevõtmise eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest (Wiki Science Competition) kus valiti välja Eesti aasta teadusfotograaf, et saata need edasi ülemaailmsesse finaali.

Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikoolis vanemteaduri Enno Merivee.

Mikroskoobipildid:

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Sinitihane vaatluspäeval

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Esmaspäeva hommikuks oli oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1500 inimest, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane, leevike ja sinitihane.

Keskkonnaagentuur ja Eesti Terioloogia Selts kutsuvad huvilisi osalema

Foto Arne Ader

Põhja-nahkhiir ( loodusemees.ee )

Vaatlused algavad 1. veebruarist ja kestavad 5. märtsini 2024.

Anna teada, kui kohtad talvituvat nahkhiirt!

Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on:

• talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine;
• keldrite olulisuse hindamine nahkhiirte talvituspaigana;
• teadlikkuse tõstmine talvituvate nahkhiirte osas.

Vabatahtliku seire tulemused esitage Keskkonnaagentuurile, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust

Pöördumise algatajad: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ

Foto Arne Ader

Lageraie. Apteekrimäe mets Otepääl ( loodusemees.ee )

Kaitsealad KAITSE ALLA!

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.

Fotod Arne Ader

Raudkull on lennanud kuuri ( loodusemees.ee )

Raudkull       Accipiter nisus

Talvist raudkullide arvukust võiks hinnata mõnele tuhandele isendile. Novebrikuu lõpus tekkis lumikate ja nii need väikesed röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse ilmusid ja linnaelanikena on nad juba ammu tuntud.

Fotod Arne Ader

Sinitihane ja rasvatihane ( loodusemees.ee )

Rasvatihane                   Parus major

Sinitihane          Cyanistes caeruleus

Kõige arvukamateks on muidugi rasvatihased ja linnusööklates samuti sinitihased, kes paistavad paigatruumatena.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kägu piksepeni röövikuga ( loodusemees.ee )

Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.

Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud linnuliik ja kuigi ta on üks populaarsemaid linde meie folklooris, ei ole seda liiki Eestis kunagi spetsiaalselt uuritud ega ka liigi bioloogiat lähemalt tutvustatud. Käo valimine aasta linnuks aitab tõhusalt kaasa näiteks tema pesitsusbioloogia ja rände uurimisele.

Foto Arne Ader

Keskkonnaameti jääkaart

Tuttvardid. Matsalu laht ( loodusemees.ee )

Tuttvart        Aythya fuligula

Talvituvaid tuttvarte on tänavu mere jäävabadel aladel päris arvukalt ehk kokku rehkendatult tuhandeid linde ja sukelpartide suuremad seltsingud hakkavad merel silma.

Keskmise suurusega sukelpardid paistavad sinikaeltest pisematena: nende kehapikkus jääb alla poole meetri ja vanalindude  kaal alla kilo.

Lennupildis näeme tuttvartidele iseloomulikke valgeid tiivavööte.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Vainurästas ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 689    Rände pikkused - vainurästas

Vainurästas        Turdus iliacus

Lind rõngastati 31. mail 1974. aastal Tartu linnas, aga taasleiti 15. veebruaril 1978. aastal Portugalist Anto Alentejos. Vainurästa rännuteekonna pikkuseks jäi siis 3304 kilomeetrit.

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Rebased kurameerivad ( loodusemees.ee )

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes   

Soo jätkamise soov muudab reinuvaderid liikuvamateks, väheneb ettevaatlikus ja muidu hämaras liikumist alustavaid rebaseid võime nüüd kohata isegi valgel ajal ja seda nii veebruarikuul ja vahel märtsikuu alulgi.

Sulailmad kustutavad armetult jäljeraamatut, aga nurmedel hulkuvaid rebaste paare on viimastel päevadel juba märgatud, kuigi viimastel aastatel on täheldatud nende arvukuse langust.