jaanuar 2024

Veebikaamera kuvatõmmis Raven, LK foorumist

29. mail 2023. aastal kaljukotkapaar pesal

Ameerika looduskaitsjate ja linnuhuviliste poolt algatati National Save The Eagles Day 10. jaanuaril 2015, aastal, et teavustada probleeme, millega kotkaspopulatsioonid seisavad silmitsi üle maailma. Tänane päev on austusavaldus nende võimsate lindude kestlikusele, kui olulisele osale meie ökosüsteemide tasakaalu säilimisel. Kotkad aitavad tippkiskjatena reguleerida oma saakloomade asurkonda, mis omakorda tagab terviklikuma looduslike koosluste elurikkuse.

National Save The Eagles Day – see on meeldetuletus meie kohustusest kaitsta neid majesteetlikke linde. Ühiselt suudame me tagada kotkaste poolt asustatavate ökosüsteemide säilimise ka tulevikus.  

Pildistas Kristel Vilbaste

Video LK team

Foto Arne Ader

Hallõgija püügijälg lumel

Hallõgija       Lanius excubitor

Hallõgija talvine jahiala võib olla päris suur. Pisemaid värvulisi jahitakse lennult nii lagedatel maastikel kui roostikes, aga toidunappuse korral ilmuvad hallõgijad saaki jahtima ka lindude toidulaudade lähikonda.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas kontpuud kolmapäeval

Nädal kujunes väga külmaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes teisipäeval ‑19,9 °C ja püsis kolmapäevast alates nädala lõpuni alla -20 °C.

Minimaalne õhutemperatuur langes laupäeval -27,2 °C ja pühapäeval -28,3 °C. Kolmel päeval (kolma‑, nelja- ja pühapäeval) ei tõusnud päevased maksimaalsed temperatuurid õhus ‑19 °C kõrgemale.

Esmaspäevast reedeni süvendas külmatunnet ida- ja kirdetuul. Nädala esimesel poolel  võis õhus näha langemas päikese käes sätendavaid jääkristalle, nõrka härmatist võis märgata puude- ja põõsaste okstel ainult varjulistes kohtades.

Pildistas Aotäht Sarv

Eile Tartus

Halo võime sagedamini märgata enne madalrõhkkondade saabumist ehk tegu oleks nagu ilmamuutuse ennustusega, aga eilsest alates hakkas langema õhurõhk ja pakane andis tänaseks järgi.

Halo muutub nähtavaks valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides ning valgusnähtustena moodustuvad nii rpäikese, kui kuu ümber rõngad, ringid või sambad. Halo jääb kahvatumate värvidega, kui jääkristalle on atmosfäris vähe.

Ajakiri Kalastaja annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Kalasaak

Koha        Sander lucioperca

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2024. aasta kalaks koha.

Pildistas Kristel Vilbaste

Emajõgi Palupõhjal

Viimastel külmadel talvedel ei ole Emajõgi jääkaant saanud.

Öösel on külma üle paarikümne kraadi, vesi null kraadine ja lumepaksust paarkümmend senimeetrit. Tõeline talv.

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader

Tedrekuked puus

Teder      Tetrao tetrix

Meie suurte kanaliste arvukus on oluliselt langenud, hoolimata pa veerandsaja aasta eest kehtestatud jahikeelust.

Talvisel ajal tegutsevad tedred ikka oma kodupiirkonnas: soo- või rabaservadel ja nendega piirnevates võsastikes. Nagu videost näha, on põhiliseks talvetoiduks kasepungad.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.

Porri levik on Põhja-Euroopas seotud eeskätt vanade metsadega, kuid arvukus Eestis on püsinud stabiilne ka praegusel intensiivsete metsaraiete perioodil. Uurimuses täpsustab Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist porri pesitsusaegset levikut Eesti praegustel metsamaastikel, sh seost vanade metsadega.

Jälgi pildistasid Tiiu Kruus ja LK-team

Foto Arne Ader

Saarma jäljerida

Harilik saarmas        Lutra lutra

Tänavu on aasta imetajaks saarmas ja kindlasti tutvustatakse neid selle aasta jooksul tavaliselt rohkem, aga looduses kohatakse saarmaid suhteliselt harva. Nende arvukuseks hinnatakse veidi üle pooleteise tuhande isendi (võrdluseks võiks tuua, et kobraste asurkond on kordades suurem).

Pildil näeme, et sügavama lumega jätab saarmas lumele nii käppade, keha kui sabajälje, sest looma õlakõrgus on ainult kolmkümmend sentimeetrit ja hüpped jäävad lumes alla poole meetristeks. Muidu vilgas saarmas väsib lumes liikudes kiiresti.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väikekajakas ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 680    Rände pikkused – väikekajakas

Väikekajakas         Larus minutus

Lind rõngastati 23. juunil 1984. aastal Saaremaal Mullutu lahel, aga taasleiti 25. aprillil 1985. aastal Marokos Agodus. Väikekajaka rännuteekonna pikkuseks jäi 3926 kilomeetrit.

Eesti lepidopteroloogide selts valis 2024 aasta liblika

Pildistas Asta Tammeorg, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA fotokonkurss

Emane kirju-tumesilmik

Kirju-tumesilmik     Lasiommata megera   

Kirju-tumesilmikud on Lätis levinud liblikaliik kes saabus Pärnumaale 2018. aastal, aga on siin jõudsalt levinud. Sagedamini on neid päevaliblikaid kohatud kuni Võrtsjärveni kuid ühte isendit isegi Soome lahe rannikul eElurikkuse andmetel: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/69076?lang=et

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2024. aasta orhidee

Foto Arne Ader

Vööthuul-sõrmkäpp ( loodusemees.ee )

Vööthuul-sõrmkäpp           Dactylorhiza fuchsii

Vööthuul-sõrmkäpp kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka ja kesksuvel võib teda kohata üle Eesti, kasvades hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel.

Eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni.

EKO annab teada

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir mis oli looduskaitseala loomise aluseks on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse.

Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.  

Sõrve looduskaitseala loomine

Eesti mükoloogiaühing annab teada

Foto Vello Liiv, eElurikkus

Kamperriisikas

Kamperriisikas         Lactarius camphoratus

Riisikad on meie metsapuude truud kaaslased, kuna moodustavad puudega kooselus seenjuure ehk mükoriisa. Nende viljakehade sees on peidus erilised käigud, millest tilgub vigastamisel justkui piima. Riisika perekond on liigirikas ja kuulub pilvikulaadsete seltsi kandseente hulgas.

EMU annab teada

Leostunud gleimuldade levik Eestis. Allikas: Eesti maaülikool

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont. 

Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, korese- ja huumusesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ning kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku.