jaanuar 2024

Karl Adami raamatu andis välja Varrak

Mets kui mitmetahuline ja vägagi elurikas keskkond võib üllatada ja panna iga käiguga üha enam tundma, kui vähe võib tegelikult sealseid seoseid hoomata. On ju meie metsad koduks ligemale kahekümnele tuhandele liigile. Metsalindudega, keda on olenevalt määratlusest saja kümne liigi kanti, on nende suuruse ja häälekuse tõttu hõlpsam tutvust teha kui näiteks pisikeste mardikalistega.

Video LK team

Foto Arne Ader

Tuisu eest hoitakse puudel varju

Talvike       Emberiza citrinella

Talvikesi märkame omakeskis rahulikult suhtlemas. Inimesi eriti ei peljata ja nii saab vaatleja lindude toimetamisi jälgida päris lähedalt.

Kirjutas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistasid Algis Martsoo ja Sandra Urvak

Õhtused kelgutajad Halliste jõe luhal

Kui mõtelda Soomaa ja suurvee peale, siis esimese inimesena võib paljudele meenuda Algis Martsoo, kes ei ole küll teab mis vana mees, aga kes on oma Soomaa-elu jooksul siiski väga keskendunult viiendale aastaajale tähelepanu pööranud ja oma teadmisi ka lahkelt jaganud.

Algise näited põhinevad Riisa külas, Halliste jões paikneva veemõõduposti ehk Riisa hüdromeetriajaama mõõtetulemustel. Seal on veetaset mõõdetud juba 20. sajandi algusest ja nii annavad sealt kogutud andmed huvitava tagasivaate veetõusudele ja -langustele pika perioodi jooksul.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kuuemillimeetrine härmatis esmaspäeval

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -13,6…1,0 kraadini.

Nädala minimaalne õhutemperatuur langes esmaspäeva öösel ‑25,9 kraadini ja päeval tõusis -2,0 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes tol päeval -13,3 °C, ööpäevaseks temperatuuri amplituudiks oli 23,9 kraadi.

Puud olid tugevasti härmas. Härmatise paksus ulatus kuue millimeetrini. Lõuna paiku muutus ilm tuuliseks ja härmatis hakkas maha pudenema.

Silma Õpikoda kutsub osalema

Saunja laht

Silma Õpikoja matkasarja järgmine retk viib huvilised sel laupäeval, 20. jaanuaril kell 11.00 Saunja lahele. Kuna jääolud on head, siis teeme jalgsirännaku mööda Saunja lahe kallast. Teele jäävad Kalevipoja kivid, räägime kaitseala roostikest, rannaniitudest ja paljust muust.

Jäält avanevad kaitsealale vaated, mida saab näha vaid talvel jää olemasolul.  Looduskeskusesse jõudes saab kuuma teed ning pererahvas näitab pilte looduskaitsealast ning looduskooli tegemistest. 

Matkal osalemine on tasuta. Selle toimumist rahastab Kliimaministeerium. 

Pildistas LK team

Mäetaguse tammik

Harilik tamm          Quercus robur

Mäetaguse tammik ( 53,2 ha) on liidetud nüüdseks Alutaguse rahvuspargi koosseisu ja vaata et meie põhjapoolseima tammikuga.

Video ja materjalid Kekkonnaagentuur

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.

2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid ja päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

Klubi Estbirding kutsub osalema

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kassikaku isaslind pesaalusel 26.12.2023

Ööliikide võistlus on Estbirdingu ajaloos esmakordne ja uut on ka tehnilises lahenduses. Enam ei ole osalejatel vaja ise andmeid võistluse tabelisse sisestada, need lähevad sinna PlutoF andmebaasist automaatselt. Võistlejatel tuleb vaid ööliikide vaatlused siduda PlutoF-is projektiga EB Öö, millele saab ligipääsu võistlusele registreerudes. Samuti saavad osalejad selgeks oma asukohas päikeseloojangu ja -tõusu kellaaja tuvastamise.

Öösel võistlusvaatlusi tehes on vaja ekstra tähelepanu pöörata sellele, et ei häiritaks puhkavaid päevase eluviisiga linde, pesal istuvaid linde ega läheduses elavaid inimesi.

Ülesvõtted ja video LK team

Tänaöine säng

Metssiga      Sus scrofa

Metsigade innaaeg lõppes aastavahetuse paiku. Kultide elukorraldus on jälle muutunud üksikeluviisiliseks.

Talvisel ajal liiguvad metssead lodumetsades ja soisematel maastikel, aga samuti kõrkjastikes või hoopis  kultuurmaastikel.  

Veebikaamera kuvatõmmised Olle Koert

Foto Arne Ader

Kaelushiired

Kaelushiir         Apodemus flavicollis

Kotkaklubi seire aruanne

Veebikaamera kuvatõmmised LK foorumist

 Kaljukotkaste pesa talvepilt

Kotkaste ja must-toonekure käekäiku Eestis jälgitakse iga-aastase pesitsusedukuse seirega, mille eesmärgiks on meil pesitsevate kotkaste (kala-, kalju-, merikotka, väike- ja suur-konnakotka) ning must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Kotkaklubi on riiglikku seiret teostanud alates 1994. aastast.

2023. aasta seiretööde raames kontrollisid Kotkaklubi liikmed kokku 984 kotkaste ja must-toonekure keskkonnaregistris olevat pesa, sh 445 väike-konnakotka, 263 merikotka, 106 kalakotka, 92 must-toonekure, 66 kaljukotka ja 12 suur-konnakotka ning konnakotkaste segapaari pesa.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tiigi-roolind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 683    Rände pikkused – tiigi-roolind

Tiigi-roolind        Acrocephalus scirpaceus

Lind rõngastati 27. juulil 1989. aastal Viljandimaal Vaibla linnujaamas, aga taasleiti 16. juunil 1992, aastal Marokos Onazanes. Rännuteekonna pikkuseks kujunes 3578 kilomeetrit mis on väikse linnu kohta päris arvestatav rännuteekond.

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Talvist tamme pildistas LK team

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

Harilik tamm        Quercus robur

Tänavuse aasta puuks valiti harilik tamm. Esmakordselt sai sama puu tiitli 1998. Aastal. Lisaks esiatati Viljandimaal kasvav Viiralti tamm esindama Eestit Euroopa aasta puu konkursil mis toimub 2024. aasta veebruaris. Rahvahääletus toimus Maalehe veebis ja Viiralti tamm kogus 52% vastanute häältest.

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Fotod Arne Ader

Sinikael-part konnaga ( loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii algajaid kui edasijõudnud linnuvaatlejaid sel nädalavahetusel, 13.–14. jaanuaril loendama veelinde rannikul ja siseveekogudel.

Iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel tuleb vaadelda veelinde avatud veega mererannikul või siseveekogul. Vaatlejal tuleb kirja panna kohatud linnuliigid ja nende arv, täpne vaatluskoht ja -aeg, jää- ja ilmaolud. Mererannikul vaatlejatel tuleb üles märkida ka, mitu protsenti loendusala kaardil olevast vaatlusalast ehk vaatlussektorist kaeti.

Kesksed loenduspäevad tänavu on 13.–14. jaanuaril, kuid oodatud on andmed kõikide jaanuaris tehtud vaatluste kohta. Vaatluse planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ilmaga.

Pildistas LK team

Jälgede rida

Viieteistkümnest meil elutsevast hiireliigist on tuntuimad koduhiired ja kaelushiired sest nemad on elamutes peamised ebameeldivuste tekitajad.

Kõik ülejäänud hiireliigid jäävad talvisel ajal oma peamistesse elupaikadesse ehk metsadesse ja põldudele ning nendest vaid üksikud võivad harva hoonetesse eksida.