jaanuar 2024

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub Sind sel nädalavahetusel osalema meie kõige populaarsemal linnuvaatlusel ja harrastusteaduse algatuses - talvisel aialinnuvaatlusel.

Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu juba viieteistkümnendat korda. Igal aastal vaatleb koduaias või pargis linde paar tuhat huvilist lasteaialastest eakateni. Osale sinagi koos pere, sõprade või töökaaslastega!

Siin mõned soovitused kaasalöömiseks.

Pildistas Kaja Kübar

Mahlatila vahtral

Harilik vaher        Acer platanoides

Vaher hakkas Pärnumaal eilsest mahla tilkuma. Õhusoe on juba kolmandat päeva plussi poolel: kraavides võime märgata veetõusu ja osades jõgedes jäävabasid lõikusid.

Vahtraga ongi nii, et suure sulaga saab mahlavool alguse, mis aga uue külmalainega seiskub.

Uus dokumentaalfilm

“Vara küps” autoriks on Martii Helde. Dokomentaalfilmi pikkuseks on 1t 26minutit.

“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.

Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Aasta kokkuvõte Aare, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Möödunud pesitsusaasta ülevaade

Kassikakk        Bubo bubo

Meil on põhjust kassikakkude elukorraldust tähelepanelikult jälgida?

Meil pesitses möödunud aastal vaid kolm-nelikümmend kassikakkude paari. Varasematel aastatel on pesitsemine õnnestunud ainult kümnekonnal kakupaaril.

Kassikakud ei pesitse meie sisemaal juba aastakümneid, sest halvenenud on suurte lindude toitumistingimused.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumised puud esmaspäeval

Ilmastik oli muutlik. Lund sadas rohkesti ja korduvalt esines tuisku.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -15,7…-3,8 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -12,7 …+0,8 kraadi võrra. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmel ööl alla -20 kraadi. Kõige tugevam oli külm kolmapäeva hommikul, kui Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas registreeriti minimaalseks temperatuurinäiduks õhus -24,5 °C.

kutsub osalema

Emajõe-Suursoos pildistas Kristel Vilbaste

Taliteede kaart

Taliteed Emajõe-Suursoos viib erilise looduselamuse otsija külmunud sooteedele tajuma pärand- ja helimaastikke kolmes eri paigas: Varnjas, Ahunapalus ja Emajõe-Suursoo keskuses. Kolme nädala jooksul toimuvad matkad, filmiõhtud, kohtumised ajaloolaste ja kirjanikega, kontserdid ja näituseprogramm. Talv on tulekul - on aeg teele asuda Taliteede festivalile!

Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik, mis peidab end Emajõe-Suursoos, juhatab erakordsele ajarännakule. Muistsel ajal ühendasid külmunud soos tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid. Tänapäeval kasutavad neid ainulaadseid säilinud taliteid enamasti metsloomad, inimloomad satuvad sinna harva. 

Pildistas Kristel Vilbaste

Kes need jäljed jättis Taru linna eramajade rajooni?

Kivinugis         Martes foina

Kui käpajälg paistab lumel umbes kolme ja poole sentimeetrine, siis jäljerida paistab tõepoolest olema kivinugise jagu.

Suurem metsnugis liigub sellistes linnajagudes kus on suuri puid: ta on uuritavast veidi suurem ja sentimeetri jagu on tema käpajäljed suuremad.

Fotod Arne Ader

Sanglepp ( loodusemees.ee )

Sanglepp ehk must lepp        Alnus glutinosa

Sanglepikuid kasvab meie looduses sagedamini nii Ida- kui Edela-Eestis, aga samuti Lääne-Eestis ja meie suursaartest just Hiiumaal. Kasvukohtade suhtes on sanglepad nõudlikud, aga meie kliimas külmakindlad ja rikastavad kasvukoha muldasid ning uuenevad kasvukohtadel kännuvõsude abil.

Fotod Arne Ader

Video salvestas LK team

Salutihane ( loodusemees.ee )

Salutihane        Parus palustris

Põhjatihane      Parus montanus

EJS jahitulemuste kokkuvõte

Foto Arne Ader

Põdrad ( loodusemees.ee )

Lõppenud põdrajahihooajal täideti küll suuremas osas küttimismaht, kuid jahimehed täheldavad juba teist aastat järjest, et põtrade arvukus on pidevas langustrendis.

Lõppenud hooajal kütiti kokku 4037 põtra ning küttimata jäi minimaalsest soovitusest 164 isendit. Jahihooajaks 2023 soovitas Keskkonnaagentuur seirearuandes, et üldarvukuse hoidmiseks võiks jahihooajal küttida Eestis kokku ~4200 põtra.

AHHAA Teaduskeskus annab teada

AHHAA Teaduskeskus ja PROTO Avastustehas astuvad sammu hariduse toetuseks, vabastades õpetajad piletirahast ning pakkudes õpilastele lisa soodustust kuni 16. veebruarini või tähtajatu streigi lõpuni. 

AHHAA Teaduskeskuse juht Andres Juur ütles, et õpetajate roll Eesti arengus on vaieldamatult oluline, ning mure õpetajate töökoormuse ja toimetuleku pärast mõjutab kogu ühiskonda. “Teadus- ja külastuskeskused soovivad olla toeks nii õpetajatele kui ka õpilastele ning kutsume üles ka teisi asutusi ja ettevõtteid oma panust andma."    
 
PROTO Avastustehase juht Girli Nurk lisas, et keskuste pädevuses ei ole lahendada tekkinud kriisi, aga saame pakkuda stressirikkal ajal leevendust ja inspiratsiooni avastamisrõõmu näol.  

Tartu loodusmaja annab teada

I koht täiskasvanute kategoorias: Viktor Panasenko "Jalustrabav kana"

Fotod Arne Ader

Kodutuvi vihtleb lumes ( loodusemees.ee )

Kodutuvi        Columba livia f. domestica

Paigalindudest kodutuvidest keda kõik tunnevad ajendas kirjutama Arne foto, kus kodutuvi oma sulestikku lumehanges puhastab. Linnud on inimkaaslejad ehk toimetavad peamiselt asulates ja linnades. Nende arvukus on viimase kolmekümne aastaga vähenenud ja seda enamalt jaolt pesitsuskohtade vähenemisega, sest elamuid korrastatakse, pööninguid ehitatakse välja  energiakao vähendamiseks ning nende arvukus talvel enam saja tuhande isendini ei küündi.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Sookured ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 686    Rände pikkused – sookurg

Sookurg        Grus grus

Lind rõngastati 24. juulil 2012. aastal Põlvamaal Hauka külas, aga taasleiti 4. jaanuaril 2013. aastal Egiptuses South-Sinais. Sookure rännuteekonna pikkuseks jäi 3403 kilomeetrit. 

Pildistas LK team

Haab

Halljänes      Lepus europaeus

Halljänesed on rohkem avamaastikutel elutsejad ja talvisel ajal toitutakse nii puukoorest kui sama puu möödunud suve võrsetest Toitumisjälgi leiab nii pajudelt, haabadelt, kaskedelt, pihlakatelt ja isegi tammedelt, kuid harvemini okaspuudelt. Lume alt kraabitakse söögiks puhmastaimede võrseid, sest praegu on see veel võimalik nagu ka talivilja oraseid.