veebruar 2024

VIDEO: ilveste innaaeg saabumas

Salvestas Rysx, LK foorumist

Eilne ilvese liikumine kassikaku paari pesaaluse all

 

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx  

 

Ilveste jooksuaeg on algamas ja sel ajal väheneb loomade ettevaatlikus.

Emasloomad innaajal oma tavapäraselt elualalt üldjuhul ei lahku. Üksikeluviisiliste isasloomade territoorium on päris suur ja see kattub isegi mitme emaslooma elualaga. Isasilvesed ongi jooksuaja künnisel liikuvamad.

Pajutibud

Pildistas LK team

Kahevärviline paju

 

Kahevärvine paju          Salix phylicifolia

 

Lihavõtte pühadeni alguseni on veel täpselt kuu, aga ilmad peaksid nädalavahetuse paiku paiguti tulema päris soojad. Pikema ilmaprognoosi kohaselt peaks märtsikuul kevade edenemine pidurduma.

Kuldnokk ööbis pesakastis

Veebikaamera kuvatõmmis Jaanis Sarapuu  

Saaremaa pesakastis ööbis kuldnokk esimest korda 27. veebruaril

 

Kuldnokk        Sturnus vulgaris  

 

Nii juhtuski Saaremaal, et pesapaigatruud kuldnokkade isalinnud otsivad ülesse oma tuttava pesakasti, et sinna ka ööbima jääda.

Eile kirjutasime rändurite kommetest ja tavadest, kui kellegil lugemata jäi: LINK

Saabuvate kuldnokkade vaatlused: LINK

Hõbekajakad saabuvad rändelt enne kalakajakaid

Fotod Arne Ader

Hõbekajakas

Hõbekajakas ( loodusemees.ee )

 

Hõbekajakas         Larus argentatus

 

Rändelt saabunuid kohtame nii parvedes kui seltsingutena. Hõbekajakad paistavad kalakajakatest oluliselt suurematena, aga nende välimus on hämmastavalt sarnane. Ainsa märgatava erinevusena peaks nimetama: hõbekajakate nokal märkame punast laiku, mis kalakajakatel puudub.

Kalakajakate rännet võiksime oodata märtsikuu keskpaigas, aga sel ajal hõivavad meile pesitsema jäävad hõbekajakad omale juba pesitsuskohti.

8. NÄDAL 19.2.2024 - 25.2.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäine taliviljapõld esmaspäeval

Nädal algas külma ööga. Esmaspäeva öösel langes termomeetrinäit Jõgeva ilmajaama andmetel õhus ‑10,3 kraadini. Hommikul esines härmatist ja halla. Põldudel oli laiguti lumikate ära sulanud ja sulaveest moodustunud suured veeloigud jäätunud. Alles jäänud lumikate oli tihke, jäine ja kandis inimest peal. Kuigi nädala esimene pool oli päikesepaisteline, suutis päike lund ja jääd vähe sulatada.

VIDEO: sokul juba uhke kroon

Salvestas LK team

Foto Arne Ader

Sokud

Sokud ( loodusemees.ee )

 

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

 

Vanematel sokkudel hakkasid sarvemüksud kasvatama aastavahetus paikel. Praegusel ajal paistavad pehmed ja sametise nahaga kaetud sarved sokkudel erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad neil kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon. Sokkude sarvi kattev nahk on täiesti eriline, sest sarvenahas on suur hulk veresooni ja seega toidavad sarvede kasvu.

Jääminek Purtse jõel

Pildistas LK team

Veebruar kestab kuid veed on juba lahti

Kirde-Eestis voolav Purtse jõgi on meie jõgedest üks kärestike rohkemaid jõgesid. Sajandi eest oli tegu arvestatava lõheliste kudejõega mis Kiviõli keemiakombinaadi asutamisega reostus. Alates 2018. aastast on Purtse jõge puhastatud.

Video: koolilaste kaameras rebane ja šaakal

Sisu

 

Kokkulõigatud Vabaõhumuuseumi rajakaamerate videost näeb, kui ühesuurused ja sarnased on meie rebane ja šaakal. Eriti raske on neil vahet teha pimedas - mõlemal koerlasel on kohev saba, suhteliselt lühikesed jalad ja pimedas värv eristamatu. Täpsemalt võrreldes aga näeb, et rebase nägu on veidi kolmnurksem-nunnum, saba pikem ja otsast hoopis heledam ning kasukas ühtlasema tooniga ehk pole nii kirju kui šaakalil.

 

Põldlõokeste ränne

Foto Arne Ader

Põldlõoke

Põldlõoke ( loodusemees.ee )

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Põldlõokeste rännet oleme igal aastal oodanud Vabariigi aastapäeva paiku. Ränne on kestnud juba nädala jagu sest ilmad tundusid igati sobivatena. Tavaliselt kohtame esimesi rändureid meie suursaartel ja mõned päevad hiljem mandril, sest kõik oleneb ilmadest ja rännuks sobivatest tuultest.

Jahilindude loetelust arvatakse välja

Kliimaministeerium annab teada

Fotod Arne Ader

Kahaneva arvukusega linnuliigid.  Nendeks on soopart, rägapart, tuttvart, lauk, tikutaja, laanepüü ja nurmkana.

Nende liikide seisundi halvenemist on põhjustanud erinevad keskkonnamuutused, sealhulgas elupaikade hävimine ja  kvaliteedi langus. Küttimine lisab niigi kahaneva arvukusega liikidele lisasurve ja nende liikide väljaarvamine aitab kaasa asurkondade taastumisele. 

Loodusesõpradele edastame pildirea rahustatud linnuliikidest ja muidugi tutvustame veelinde seoses nende nende rändelt saabumisega.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.