veebruar 2024

Pildistas Taivi Raudsepp

Kivinugis tuli just metsast. Otepää lähistel 22.02.

Kivinugis        Martes foina

Pildistas LK team

Rebase jäljerida sulalumega

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Nagu teame on Alutagusel lumikate veel veerand meetrit paks ja sellise suladega kihiliseks muutunud lumevaiba sulamisega läheb veel pikalt aega, kui suur osa Eestit on lumevaba.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Aulipaar merel ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 701    Rände pikkused – aul

Aul         Clangula hyemalis

Video salvestas Polly, LK foorumist

Pesaalust võetakse uuesti omaks

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakud on paigalinnud ja oluline on, et neid pesitsusalal ei häiritaks. Kassikakupaar vajab elualaks kuni kaheksakümne ruutkilomeetri suurust piirkonda Seal peab kasvama nii vanu metsi kui leiduma neile piisavalt toitu. Pesametsades peab suurtel lindudele olema lendamiseks piisavalt ruumi ehk olema suhteliselt hõre ja ilma tiheda alusmetsata.

Fotod Arne Ader

Künnivarese koloonia Puhjas ( loodusemees.ee )

Künnivares       Corvus frugilegus

Kui poole sajandi eest saabusid künnivaresed meile märtsikuus, siis nüüd palju varem. Kui Luule German teatas eile, et linnud om Saaremaale saabunud, siis mandril on väiksemaid seltsinguid nähtud juba jaanuarikuust alates.

Kirja pani Vivika Väli Eesti Maaülikoolist

Pildistas A. Maspuran

Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas: https://vee.kogud.emu.ee/

Eesti teadlaste ülikoolidevahelise koostööna uuriti Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul, kasutades selleks õietolmupõhist taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogilisi ja ajaloolisi andmeid. Karula kõrgustiku erineva suurusega veekogud ja nende setetes talletunud õietolm võimaldasid viia läbi analüüse mitmesugusel ruumilisel skaalal. Teadlased keskendusid oma töös suurele Ähijärvele ja selle läheduses asuvatele väikestele Mähkli, Viitka ja Tollari järvele ning pisikesele Lossi soole.

Fotod Arne Ader

Laululuiged. Matsalu ( loodusemees.ee )

Laululuik        Cygnus cygnus

Talvitujaid on tänavu meie jäävabadel merealadel viibinud kuni tuhande isendi jagu ja eelmisest nädalast alates nähakse rändureid ka sisemaal. Tegu ei ole ju pikamaa ränduritega, sest karmimatelgi talvedel Taani väinadest kaugemale laululuiged eriti ei lenda. 

Aasta linnu teadusuudiseid koostab Jaanus Aua

Fotod Arne Ader ja Wikimedia Commons

Kägu ( loodusemees.ee )

Kuidas kägu muneb? Millal ja missugustel tingimustel ta seda teeb? Mis toimub munemise ajal selle pesa juures, mille kägu on muna poetamiseks välja valinud? Need ja paljudki teised küsimused on linnu-uurijaid huvitanud juba aastakümneid, kuid alles viimased aastad on tänu tehnika arengule hakanud andma vastuseid. Sealjuures on tulemused ümber lükkamas eelnevalt arvatut.

Keskkonnaagentuur kutsub osalema

Fotod VikipeediA

Kärp talvekasukas

Kärp        Mustela erminea

Kuigi kärp võib tunduda Eestis üpris tavaline ja levinud loom, siis kahjuks seda liigi vaatlusandmetes ei kajastu. Uue Euroopa imetajate atlase jaoks kogutavates andmetes on kärpi Eestis alates 2000. aastast registreeritud vaid üksikutel kordadel ning suures osas Eesti kohta kärbi leiuandmed puuduvad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metskitsed toitumas

Nädala esimesel poolel (esmaspäevast kolmapäevani) olid ilmad veel talvised. Õhutemperatuuri maksimaalsed näidud plusspoolele päeviti ei tõusnud ja lumi püsis maas.

Esmaspäeva (nädala kõige külmema päeva) minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti öösel ‑7,5 °C ja maksimaalne termomeetrinäit küündis päeval õhus -4,4 °C.

Järgmisel öösel sadas lund ja tuiskas. Teisipäeva õhtupoolikul tuli jäävihma. Teed muutusid libedaks, õues parkivatelt autodelt oli vaja enne sõidu alustamist klaase jääst puhtaks kraapida.

Teisipäeva hilisõhtul hakkas sadama lund ja kolmapäeva hommikuks ulatus lume paksus Jõgeva ilmajaama vaatlusandmete järgi 22 sentimeetrini.

Tere, Kevad 2024 ootab osalejaid

Täname teid, et olete aidanud meil senini kevadeti koos kevadet otsida ja leida!

Kutsume teid taas osalema loodushariduslikus ettevõtmises "Tere, Kevad". Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning põhikooli noorema astme õpilased koos juhendajatega.

Foto Arne Ader

Rongad mängulennul ( loodusemees.ee )

Ronk ehk kaaren      Corvus corax

Linnuvaesel talve teisel poolel hakkavad ronkade mängulennud silma. Meie rongad on paiksed ja neid võib olla kuni kümme tuhat isendit, aga ringi hulgub ka mõni tuhat põhja poolt saabunud isendit, kes lahkuvad oma pesitsusaladele.

Päevade pikenemine on andnud lindudele selged märgid, et pesitsusaeg hakkab lähenema - võime näha ronka oksaraoga noka vahel kindlas suunas lendamas, sest taliharja paiku pidid rongapaarid alustama pesa ehitusega.

Video salvestas LK team

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Alutaguse metsades ehk Kirde-Eestis on lumepaksust veel kolmekümne sentimeetri jagu ja näis milliseks muutuvad maastikud oleval nädalal oodatavte sadjupäevadega.

Fotod Arne Ader

Harakad ( www.loodusemees.ee )

Harakas        Pica pica

Harakad on paikse eluviisiga ja täiskasvanud linnud elutsevad aasta ringi paaridena koos. Veidi laiemalt hulguvad ringi noorlinnud, aga kui talvega paariline leitud, siis otsivad nutikad linnud omale ka eluala, kuid esimesel eluaastal pesitsevad noorlindudest vast umbes pooled. Küllalt sageli juhtub, et paarilise kaotanud vanalind võtab omale elukaaslaseks noorlinnu ja seetõttu võivad harakapaarid olla eriealised.

Fotod Arne Ader

Hallhaned rannaniidul ( loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Eile märkasid linnuhuvilised Kärdla lähedastel põldudel viite hallhane. Pole varajaste saabujate üle imestada, sest ülelennul nii Saaremaalt kui Hiiumaalt on lumikate läinud. Meil on põhjust hallhanede kevadrändest arutleda kui see muutub arvukamaks.

Hallhanede eilsed vaatlused: LINK