veebruar 2024

Aasta linnu teadusuudiseid koostab Jaanus Aua

Fotod Arne Ader

Kägu ( www.loodusemees.ee )

On teada, et pesaparasiitide poegade kasvatamine nõuab kasuvanematelt oluliselt rohkem lõimetishooldesse panustamist kui endi poegade kasvatamine. Noore käo (Cuculus canorus) iseseisvumiseni võib mõnel juhul kuluda kuni 45 päeva, mis on sõltuvalt tema sulasliigi poegadest kuni kaks nädalat pikem aeg. Kuna väga suur osa Euroopas pesitseva käo sulasliikidest on kaugrändurid, kelle jaoks on rändele asumise ajastus eluliselt tähtis, ei tohi selles tekkida parasiitliigi poja üleskasvatamiseks kuluva enama energia tõttu n-ö faasinihet – aega toitumiseks, sulgimiseks ning rändeks talvitusaladele ja tagasi peab jääma iga liigi jaoks piisavalt.

Palju on räägitud tehisaru kiiresti kasvavatest võimetest meid ümbritsevast maailmast aru saada. Juba mõned aastad on olemas mobiiliäpid, millega võib piltidelt määrata linde, loomi, putukaid ja taimi. Kuid see tähendab ikkagi pildi tegemist, selle äppi laadimist ja siis määramist.

Pildistas LK team

Tamm metsas

Harilik tamm       Quercus robur

Harilik tamm kuulub pöögiliste sugukonda ja omanimelisse perekonda ning on heitlehine puu – selline on teadlaste definitsioon.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kaelustuvi ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 695    Rände pikkused - kaelustuvi

Kaelustuvi ehk meigas         Columba palumbus

Lind rõngastati 3. juulil 1977. aastal Jõgeva vallas Raaduvere külas, aga taasleiti 22. mail 1978. aastal Hispaanias Caceres. Kaelustuvi rännuteekonna pikkuseks oli 3167 kilomeetrit mis oli keskmise suurusega linnu kohta pikaks rändeks.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub osalema

Foto Arne Ader

Pasknäär ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad.

Viktoriinil tuleb vastata küsimustele Eesti lindude kohta ning tunda liike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimaid noori linnutundjaid premeeritakse auhindadega.

Sel aastal toimub viktoriin 20. märtsil kell 12.00 Tartus Vanemuise tn 46 ringauditooriumis. Viktoriinist saavad osa võtta 6.–12. klasside õpilased kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades.

Osalemiseks on vajalik eelregistreeruda.

Foto Arne Ader

Rõõmusilm. Käina laht ( loodusemees.ee )

Vikipeedias juba kestab eestikeelsete Läänemere teemaliste artiklite võistlus, et tuua meile Läänemere teema lähemale ja uuendada ning täiendada juba olemaslevat teavet.

Pildistas Peep Käspre

Foto Arne Ader

Halljänes küla vahel

Halljänes      Lepus europaeus

Tali tuleb tagasi, muutes maastikku ja halljäneste tegevusjälgi võime värskelt sadanud lumel kohata viljapuuaedades, mis on sel ajal ehk veebruarikuus tavaline.

Halljänesed muutuvad liikuvamateks õhtuhämaras ja pigem avaras maastikus, kus loodetakse oma heale kuulmisele ning kiiretele jalgadele. Päevasel ajal peidulised pikkõrvad puhkavad.

Pildistas Jaan Künnap, VikipeediA

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

Rahvahääletus 2024. aasta Euroopa puu väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini.

Hääletada saab: https://www.treeoftheyear.org/vote

Eduard Wiiralt (1892-1954) Viljandi maastik ( kuivnõel, paber )

Pildirea salvestas LK team

Sinitihane                Parus caeruleus

Rasvatihane            Parus major

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumeolud esmaspäeval

Nädal kujunes väga soojaks. Kui pikaajalise keskmise (1991-2020) järgi on olnud jaanuari lõpus - veebruari algul ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinus kuue kraadi läheduses, siis lõppenud nädalal kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur -0,8…2,3 kraadi piires.

Vaher tilkus mahla

Kõige soojem päev oli esmaspäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 3,8 °C ja öösel langes termomeetrinäit 1,4 °C. Niisuguse sooja ilmaga hakkas vahtral mahl tilkuma.

Aasta loom saarmas

Foto Arne Ader

Saarmad ( loodusemees.ee )

6. veebruaril Tallina loomaaias

17.30 Kohtume Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse fuajees (lääne värav): https://tallinnzoo.ee/transport-ja-parkimine/

Ühine jalutuskäik vihmametsa majja saarmaid vaatama

18.15 Avasõnad (Kaupo Heinma, loomaaia direktor)

18.20 Lendorava aasta lühikokkuvõte (Tõnu Laasi, Keskkonnaamet)

18.30 Maailma saarmastest (Tiit Maran)

18.50 Aasta loom saarmas (Remek Meel)

19.20 Saarmaste vabatahtlikust seirest (Christel Rose Bachmann, Keskkonnaagentuur) 

19.30 Lõpetamine

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Suur-kirjurähnid võivad olla rändlinnud, kui näiteks põhjas või idas peaks nende talvetoitu - käbisid nappima. Nii võib meie arvukaimale rähniliigile saabuda lisa ja talvine arvukus küündida isegi veerand miljoni linnuni ning vahel veelgi suurema arvukuseni.

Video salvestas LK team

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn ehk hallrähn         Picus canus

Hallpea-rähne teame meil toimetamas läbi aasta, seda tõenäolisemalt hõredamates looduslikes leht- või segametsades, aga samuti vaiksemaid linnaparke, puisniite ja sanglepalodusid. Ei kohta me rahvakeeli meltsaseid ka suuremates kuusikutes, aga seevastu jõgede kaldaalad neile meeldivad nii talvisel kui suvisel ajal pesitsemiseks. Talvisel toidunapil ajal külastatakse inimeste koduaedu, kus linde toidetakse.

Pildistas LK team

Pokud

Mätastarn         Carex cespitosa

Luhttarn            Carex elata

Pildistas LK team

Pilt eilsest metsast

Lume vaalitud noor mets, aga sellistel puudel ei jää enam võimalust sirguda suurteks puudeks. Suurem enamus lõigatakse nad tulevase hooldusraie käigus välja andmaks ruumi juba järgmisele metsapõlvkonnale…

Lumemurd kaskede latvades.

Millised ilmastikunähtused on talvel metsale ohtlikud?

Loomulikult lume vaalimine, aga samuti jäävihm või härmatised, kui kihi paksus ületab kahte sentimeetrit, aga juba eriti ohtlikuks kujuneb puudele üle viie sentimeetrine härmatisekiht.