veebruar 2024

Fotod Arne Ader

Halljäneste toitumisjäljed rapsipõllul ( loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli terioloogid kutsuvad esmakordselt kõiki osalema "Eesti imetajate talvisel jäljeloendusel 2024"!

Talvine jäljeloendus algab 25.jaanuaril ja kestab sobivate lumeolude korral 31. märtsini.

Kui soovid Eesti imetajate talvisel jäljeloendusel kaasa lüüa, toimi nii:

1. Vali selline päev, kui viimasest lumesajust on möödunud eelistatult üks-kaks ööpäeva, et loomad jõuaksid juba parasjagu lumele jälgi teha. Nii on imetajate jäljed värsked ja neid on ka kergem määrata;
(võimalusel vali ka selline piirkond, kus vähem inimesi, et hajutatust ja katvust tagada)

Loodushoiu Fond kutsub hääletusest osa võtma

Foto Peeter Arro

Viiralti tamm 

Kuni järgmise neljapäeva, 22. veebruarini saavad kõik valida Euroopa aasta puud.

Viieteistkümne põneva looga puu seas võistleb ka väärikas Viiralti tamm Viljandimaalt.

Oma hääle saate anda aadressil: www.treeoftheyear.org/vote

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Tänavu võistlevate puude seas on traditsiooniliselt populaarsete tammede kõrval esindatud veel kaheksa puuliiki.

Pildistas LK team

Ilmateenistuse lumekaart

Isaslooma maaala tähistavad märgised

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Looduses elutsevad rebased liigendunud maastikus ja kuni jooksuaja alguseni elutsesid loomad üksikult ning tegutsesid alates hämarikust.

Rebase ase

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mets-lehelind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 698    Rände pikkused – mets-lehelind

Mets-lehelind        Phylloscopus sibilatrix

Lind rõngastati 17. augustil 2019. aastal Viljandimaal Tääksi külas ja taasleiti 1. septembril 2020. aastal Egiptuse Vahemere rannikul asuv kuurortlinnast Marsa Matrouhist. Värvulise rännuteekonna pikkuseks jäi 3023 kilomeetrit mis oli pisikese linnu kohta pikaks teekonnaks.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Talvikesepuu ( loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab linnuvaatlejatele meelde, et 15.–28. veebruarini käib maismaa talilinnuloenduse kolmas periood.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Metsis ( loodusemees.ee )

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Estbirding kutsub osalema

Foto Arne Ader

Händkakk korstnal. Alam-Pedja ( loodusemees.ee )

Ööliikide võistlus on Estbirdingu ajaloos esmakordne ja uut on ka tehnilises lahenduses. Enam ei ole osalejatel vaja ise andmeid võistluse tabelisse sisestada, need lähevad sinna PlutoF andmebaasist automaatselt. Võistlejatel tuleb vaid ööliikide vaatlused siduda PlutoF-is projektiga EB Öö, millele saab ligipääsu võistlusele registreerudes. 

Võistlusega saab liituda kogu aasta jooksul, arvesse lähevad vaatlused alates registreerumise kuu algusest. Võistlusel osalejad on teretulnud Facebooki gruppi Estbirdingu linnuvaatlusvõistlus – sinna tuleb kuu alguses võistluse eelmise kuu kokkuvõte ning oodatud on ka kõigi osalejate muljed ja küsimused.

Pildistas LK team

Hundi jäljerida lahti lükatud teel

Hunt, hallhunt ehk susi        Canis lupus

Veebrarikuuga lõppeb huntide pulmaaeg. Hundikarja hoiab elujõulisena nn alfa-paar, kes saavad kutsikaid ja selliseid paare võib Eestis olla veel üle kahekümne.

Kõikides idapoolsetes maakondades on lumikate sedavõrd paks, et saab jäljeloendust teostada.

Pildistasid Kristel Vilbaste ja Merje Aru, www.marufotod.ee

Sahvri varusid oli paari kilo jagu.

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

Hoonetesse ronisid kaelushiired talvituma juba sügisel. Kuid erinevad hiireliigid seltsis eksisteerimist ei talu ja suurem ning tugevam, kaelushiir tõrjuvad koduhiired talvitushoonest välja ja talveks elamutesse tunginud kaelushiired toituvad sellest, mida majas leidub.

Need kes oma koduhoovides linde söödavad märkavad sageli toidumajade ümbruses pisikesi jälgi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumel oli rohkesti halljänese jälgi

Nädal algas kahe normist (keskmine 1991-2020) soojema päevaga. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes esmaspäeval -2,0 °C ja teisipäeval -4,0 °C, mis ületasid normi vastavalt kolme ja nelja kraadi võrra. Nädala maksimaalne termomeetrinäit (-0,3 °C) registreeriti esmaspäeval.

Kolmapäevast kuni pühapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,0…-15,2 °C piires, mis erines normist -0,7…-8,0 kraadi võrra.

Reede ja laupäev olid päikesepaistelised ja külmimate öödega. Reedel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -17,0 °C ja laupäeval -20,9 °C.

Lumikatte paksus püsis 10…12 cm piires. Lumi oli tihenenud ja kandis inimest. Aegajalt sadas vähest lund lisaks.

Fotod Rauno Kalda ja Arne Ader

Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel ja märtsi alguses

Nahkhiirte vaatlused kestavad kuni 5. märtsini ja terioloogid paluvad põhjendatult abi, sest ei pääse ligi eraisikute keldritele kus talvitujaid leida võib. Väiksemates keldrites pole talvitujaid tavaliselt hulgaliselt - vast paar-kolm isendit. Kuid möödunud aasta seire käigus loendati ühes keldris rekordarv talvituvaid nahkhiiri ehk üksteist põhja-nahkhiirt. Veelgi haruldasemaks oli kümne pruun-suurkõrva leid ühes keldrist.  

Tavalisemad talvitujad ongi kodukeldrites kas põhja-nahkhiir või pruun-suurkõrv, aga kui talvituja on tundmatu peaks teda pildistama.

Video salvestas Olle Koert

Foto Arne Ader

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Näeme päris tavalist vaatepilti leevikeste käitumises, kui punakuueline leevikeseisand vabastab oma koha toidumajas, et „emandad“ saaks segamatult või omavahel nageledes toituda. Isaslind valvad emaslinde sel ajal läheduses, oodates „härrasmehena“ oma päevalilleseemnete nokitsemise järjekorda.

Fotod Arne Ader

Vöötkakk ( loodusemees.ee )

Vöötkakk         Surnia ulula     

Vöötkakud on meil vaid juhuslikud talikülalised ja arvukamalt siis kui pisinärilisi saab piisavalt toiduks jahtida nagu tänavu. Tagasirännet oma põhjapoolsetele pesitsusaladele  alustatakse märtsikuul.  

Kes küll ses pakases klikitab? KLIK-KLIKK!

Daila Ozola, kes muidu tõlgib eesti kirjandust läti keelde, on kirja pannud toreda linnuloo, mis aitab talvelinde tundma õppida. Contra, kes muidu kirjutab eesti keeles luuletusi, on selle toreda raamatu läti keelest eesti keelde ümber pannud.

Selle raamatuga võib julgelt talvele vastu minna. Kes küll ses pakases klikitab?

Huvilised leiavad raamatu suuremates raamatukauplustest.

Salvestas LK team

Väljas on külma üle kümne kraadi.

Möödunud on taliharjapäevad, mida on Eestis tähistatud erinevatel aegadel (Lõuna-Eestis alles 2. sydakuul ehk veebruaril). Kuid sellele kuupäevale peaks lisanduma veel 14 päeva kuna 1918. aastal mindi üle nn uuele kalendrile ja rahvapärimuste sõnalised kogemused pärinevad varasemast ajast (kuu faaside järgi ehk nn liikuvad pühad) ja nende tähistamine kehtib ka nüüdisajal (näitena: Vaikne nädal ehk lihavõtteid peetakse ajavahemikus 17.03 kuni 23.04 ja teised liikuvad pühad).

Taliharja aegu hakkavad kõrred lund vihkama, puude võrade ümbert lumi kahanema, päikesepaistel isegi pakaselise ilmaga räästad tilkuma ehk aeg hakkab kevade poole kalduma…