märts 2024

VIDEO - kaljukotkaste pesas kaks muna

Salvestas Liz, LK foorumist

Emaslind Helju näitab oma teist muna pesas

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Esimese muna sai pesasse 16. märtsil, aga teise muna munemist ootasime homseks. Teine muna sai pesasse täna 19. märtsil veidi enne kella kaheksat hommikul. Hommikuks oli ka enamus hilistalvel maha sadanud lumest Soomaal sulanud.

Kassikakkude pesas toimuvast

Veebikaamera kuvatõmmis Arntloeber; LK foorumist

Emaslind pesal

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Esimese muna munes kassikaku emaslind 12. märtsi esimesel tunnil, järmise kolme päeva möödudes 15. märtsil.

Viimastel päevadel on veebiülekandes olnud katkestused ja seega ei saa me kuidagi võimaliku kolmanda muna munemist kinnitada.

Meie kodukakkudel on sagedamini pesas kaks kuni kolm muna, harvemini neli. Loodame lähiajal kinnitust saada ja siis saame juba arutleda haudeajast.

VIDEO: rähnikevadest

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Helisalvestused Loodusheli

Valgeselg, suur-kirju ja hallpea

Keda siis kalendri järgi veel hilistalvistel päevadel kohata võime või trummeldamas kuuleme? Rähnide sulestikku ja mõõte siin kirjeldama ei hakka, vaid keskendume pigem kohtadele, kus videole salvestatud rähnid tegutseda võivad.

 

Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn ( loodusemees.ee )

 

Kus kevadised ilmad on saabunud?

Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste

Lepad ja ka sarapuud tolmavad. Laupäevase vihma jäljed rõdu klaaslaual.

LK kommentaar:

Kui Põhja-Eestis sadas lobjakat ja tuiskas, siis Lõuna-Eestis oli päev päikseline, kaheksa kraadi sooja ning peaaegu tuulevaikne. Mõni mesinik sai isegi mesilasperesid kontrollida.

"Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad, naasvad laululinnud ning õitsvad puud rõõmu. Nendele umbes 150 000 eestimaalasele ehk 10%le Eesti elanikkonnast, kellel on õietolmuallergia ning kes mingil põhjusel pole teinud ennetavat ravi ega muretsenud endale vajalikke ravimeid, algab raske ja vaevarikas aeg.

Miks hundid on suured toidukugistajad

Avapilt
Sisu

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.