märts 2024

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Loodame, et kotkad pesitsema jäävad

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ilmad on harjumatult soojad ja kaljukotkaste paar on olnud viimastel päevadel oma Soomaa pesal nähtavamad. Seega loodame, et pesitsemiseks valitakse veebikaamera vaatevälja jääv pesa.

Millal siis esimest muna pesasse võiks oodata?

Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Nõmmelõoke maanteel

Märts

Sooräts - 1.03 Lääne-Virumaal Haljalas, kokku kaks vaatlust.

Tikutaja - 3.03 laulev lind Keilas. Üks vaatlus.

Nõmmelõoke - 3.03 üks lind rändel Viljandimaal Sürgavere külas. Kokku 9 vaatlust.

Metsvint - 4.03 Kuressaares esimene laulev lind. Üksikuid metsvinte talv läbi üle Eesti, märtsist on 5 vaatlust.

Valge-toonekurg - 12.03 Pärnumaal Leina külas. Kokku 4 vaatlust.

Järgmise paari nädala jooksul võib kohata allolevaid liike, sulgudes 2013-2022 aastate keskmine esmasaabumise kuupäev.

Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus.

Tähtis on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi. Ornitoloogiaühing palub vaatlusandmed kirja panna rakenduses PlutoF GO või platvormil PlutoF, kust need jõuavad avalikku andmebaasi eElurikkus. 

Salvestas Liz, LK foorumist

Muna peaks pesas olema?

Kassikakk        Bubo bubo

Kogu öö sadas vihma. Kassikaku emaslind munes oma esimese muna 12. märtsi kesköö paiku 00.37.

Ennustamine pole kunagi olnud eriti tänuväärne töö eriti kui ei ole midagi silmaga nähtavat. Kuid pesaalusel peaks nüüd olema kaks muna ehk kakuemand võis (ei saa päris kindlalt väita) teise muna mida ka pesamaterjal lisaks kõigele varjab, aga loodame, et saame tõendusmaterjali…

Pildistas LK team

Aluagusel on metsas veel olud talvised

Karu ehk pruunkaru      Ursus arctos

Kui mujal Eestis lund enam ei ole ja ärganud karusid on liikumas nähtud, siis Aluagusel juhtus see eile.

Aastavahetuse paiku sündisid emakarudel pojad ja nemad lähevad oma noorloomadega liikvele viimastena.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lauk ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 710    Rände pikkused – lauk

Lauk, aga varasemalt vesikanaks kutsutu         Fulica atra

Lind rõngastati 12. augustil 1977. aastal Läänemaal Haeska külas, aga taasleiti 6. oktoobril 1978. aastal Hispaanias Tarragonas. Laugu rännuteekonna pikkuseks jäi 2574 kilomeetrit. Keskmise suurusega linnu kohta päris pikk ränne.

Salvestas LK team

Foto Remo Savisaar

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx  

Pimedas metsas võivad sellised helid tunduda üpris õõvastavatena. Selliselt kostuv räme näugumine on emasilvese kutsehüüd vastassugupoolele. Noored emasloomad saavad suguvõimeliseks kahe aastaselt, isased aasta hiljem.

Salvestas LK team

Foto Arne Ader

Sabatihane        Aegithalos caudatus

Sabatihased ei ole eriti inimpelglikud, aga väikesed seltsingud on pidevas liikumises ja seetõttu natuke raskelt jälgitavad. Ringi liikuv seltsing hoiab omavahel häälsidet ja äratab sellega tähelepanu.

Pildistas LK team

Harilik kopsusamblik ja kilpsamblik pehkinud remmelgal

Tegelikult ei ole samblikud taimed, vaid seened, kes elutsevad seltsis vetikate ja tsüanobakteritega ehk kooselu seene ning mikrovetika vahel ehk nii saab tekkida sambliku tallus.

Meie nn suursamblikud on looduses kenasti märgatavad, kas lehtja või lopsaka kasvuvormiga.

Harilik kopsusamblik

Pildistas LK team

Põdra jäljed Aluatagusel veel säilinud lumel

Ööd on Kirde-Eestis veel miinuskraadidega ja tekitanud lumele kõva kooriku, mis kannab üle sajakilost looma.

Jääväljad katavad veel osa siseveekogudest, aga eks lähipäevadeks lubatud soojad ilmad ja vihmasadu muudavad olukorra kevadisemaks.