märts 2024

Art Villem Adojaan

Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Suvise aialinnupäeviku üheteistkümnes hooaeg on alanud edukalt: avatud on üle 300 päeviku ning kirja on pandud üle 3000 loodusvaatluse.

Vaatlejad on märganud kokku 95 linnuliiki, kellest tavalisimat - rasvatihast - on vaadeldud 204 aias.

108 aias on kuuldud või nähtud sookurge, keda eelmisel aastal samaks ajaks olid vaatlejad tähele pannud vaid 35 aias.

Vähemalt ühes aias on juba nähtud linavästrikku, õõnetuvi ja nõmmelõokest.

Kirja pani Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Vaatlusretkel Matsalu roostikus

Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.

Projekti on kaasatud ettevõtjad, kes katsetavad pilliroo kasutamist näiteks aianduses turba asendajana ja seemnekasvatuse substraadina, ehitusalal soojustusplaatides hakkepuidu asendajana, veekogude puhastamisel ja biogaasi tootmisel.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hiireviu ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 713    Rände pikkused – hiireviu

Hiireviu          Buteo buteo

Lind rõngastati 7. juunil 1999. aastal Elva vallas Hellenurme külas ja taasleiti 15. jaanuaril 2000. aastal Prantsusmaalt. Hiireviu rännuteekonna pikkuseks jäi 2533 kilomeetrit.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklad jäävad meile pesitsema nii saartele, rannikule kui siseveekogudele ja umbes poolteist tuhat paari. Põhja poole siirduvaid läbirändajad kohtame veel aprilli teises pooles.

Jääkosklad on kalatoidulised sukelpardid kes saavad ka rannikust eemal sügavamas vees igati hakkama. Nende suuremat sorti sukeldujate keha on voolujooneline: isaslindude kaal küündib paari kiloni, emaslindudel jääb kuni pool kilo väiksemaks.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravad toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid, vaid saavad hästi hakkama ka segametsades, aga tänavu käbipõuda ei ole.

Oravatel kestab veel innaaeg ja nii võime märgata täiskasvanud emast saatmas paari aga vahel isegi mitut isaslooma, kes püüavad igati „temakese“ tähelepanu pälvida ja ka omavahel nagelema kipuvad. Lõpliku paarilise valiku langetab siiski õrnem sugupool.

Pulmaaja lõppedes siirduvad isaloomad tagasi oma elualadele ja sellega nende perelised tegevused lõppevad.

Foto Arne Ader

Video LK-team

Värbkakk ( loodusemees.ee )

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Värbkakke võime kohata kõikjal nii mandril kui suursaartel, aga vaid seal, kus leidub vanemat metsa.

Meie pisem kakuline on selline, keda isegi rahvapäraselt öökulliks oleks raske nimetada. Pisikese aga ümara pea ja lühikese sabaga röövlindude sugupooled on kogu aasta sarnases sulerüüs: seljasulestik tumepruun, mis kaetud kollakasvalgete tähnidega ja kõhualune valkjas, kirjatud roostepruuni pikivöödistusega. Jalad sulised ja küünised tumepruunid.

Salvestas LK team

Foto Arne Ader

Nii tegutseb porr

Porr        Certhia familiaris

Need metsaelanikud on meie okasmetsade sanitarid. Tegutsetakse kuusikutes või kuuse-segametsades, aga avaramas männikus märgatud porri on lihtsam märgata ja tema tegutsemist päris huvitav jälgida.

Foto Arne Ader

Kevadine märtsikelluke ( loodusemees.ee )

Kalendrikevad algas 20. märtsi öisel ajal kell 05:06 ja pööripäevaga saabus meile võrdpäevsus ehk nii öö kui päev on kaheteist tunni pikkused. Ning päevapikkust saame nautida tänasest alates üha enam ja see muudab kõiki rõõmsamaks.

Tänavune talv ei taha oma lõpupäevadel veel ennast lööduks tunnistada, aga ega sellisel hilistalvel suurt võimu ei jagu.

Pikaajaliste ilmavaatluste põhjal on välja rehkendatud, et 26. kuni 28. märtsi vahemikus saabub ajajärk, kus õhusooja saab olema ööpäevaringselt üle null kraadi. Ootame siis fenoloogilise varakevade algust, kui iga järgnev päev pakub meile põhjuse kevadiseks märkamiseks või avastamiseks.

Kevaderõõmu südamesse!

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Illustratiivne foto Arne Ader

Metsa väljaveo tee ( loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis eile kliimaministrile, RMK juhatuse esimehele ja Keskkonnaameti juhile avaliku pöördumise, kus väljendas nördimust raiete üle Rail Balticu mõju leevendamiseks mõeldud hüvitusaladel Pärnumaal. Ühendused soovivad, et algatataks uurimine ja kahju kompenseeritaks uute alade kaitsmisega.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik karikseen lepiku all

Nädal algas kahe päikesepaistelise päevaga, samas külmade ööde ja hallaste hommikutega.

Lumikate oli põldudelt ära sulanud, aga metsa all veel paljudes kohtades alles. Nädala minimaalne õhutemperatuur (‑7,1 °C) registreeriti Jõgeva ilmajaama andmetel esmaspäeva hommikul kella kuue ja seitsme vahel.

Uus õhuke jää esmaspäeva hommikul Pedja jõel