juuni 2024

Linnuhuviliste suvepäevade kava

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi osa võtma suvepäevadest, mis toimuvad 29.–30. juunil Põlvamaal Mooste mõisas. Oodatud on nii ühingu liikmed kui teised loodusesõbrad koos peredega. Piletid on müügil 21. juunini piletimüügiplatvormil Fienta.

Ornitoloogiaühingu suvepäevadel on plaanis retked, mõisatuur, töötoad, ettekanded ja lõkkeõhtu elava muusikaga. Mõlemal päeval on avatud mängurada „Ku-ku, ku-ku, kus on kägu?“ ja lastenurk, kus saab meisterdada ja pilte värvida. Suvepäevade raames toimub ka ornitoloogiaühingu liikmetele mõeldud üldkoosolek.

Kava

Laupäev, 29. juuni
10.30-11.30 Saabumine

Kinnitati haruldaste liblikate kaitse tegevuskava

Keskkonnaamet annab teada

Pildistasid Aare Lindt ja Riina Noormägi

Tume-nõlvaöölase valmik

Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.

Fotovaatlus “Sammal või samblik”

Tartu loodusmaja kutsub sel suvel kaasa lööma fotovaatluskampaanias “Sammal või samblik”!

Üle-eestiline algatus juhib tähelepanu sammaldele ja samblikele, kelle ilu ja mitmekesisus meie igapäevases ümbruses jääb nende väikeste mõõtmete tõttu sageli märkamatuks. Nüüd on hea võimalus neid rohkem tundma õppida, eristada samblaid ja samblikke ning vaatluste abil anda panus liikide levikuandmete kaardistamisse!

Eelnev sammalde ja samblike liikide tundmise oskus ei ole vajalik, peaasi, et vaatluse juures oleks pilt ja pildi tegemise asukoht ning et liigi tunnused oleksid hästi nähtavad. Hiljem, kui teadlased on vaatlusplatvormi sisestatud info üle vaadanud, saab teada, kellega me igapäevaselt kõrvuti elame.

Kuidas osaleda?

Kassikakud vajavad säilimiseks iga pesakoha kaitset

Keskkonnaamet annab teada

Kuvatõmmis veebikaamerast Liz, LK foorumis

Looduskalender K, 12.06.2024 - 08.08

Kakupoeg enne väljalendu pesaaluselt

Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.

Kas me saame lindude pesitsusrahu ajaks vajalikud raiepiirangud?

Keskkonnaühenduste pöördumine

Illustreeriv foto Arne Ader

Pioneerkooslus raiesmikul

Pioneerkooslus raiesmikul

Keskkonnaühendused nõuavad kliimaministrilt pesitsusrahu tagamiseks vajalike raiepiirangute kehtestamist

Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.


Avalik pöördumine kliimaministrile
12.06.2024

Lugupeetud kliimaminister

Viimasel nädalal on tulnud mitmeid murettekitavaid teateid pesitsusrahu aegsetest põhjendamatutest raietest riigimetsas. Soovime, et riik tagaks metsalinnustiku parema kaitse.

23. NÄDAL 3.6.2024 – 9.6.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pedja jõe keskel kasvab rohkelt järvkaislat

Esmaspäevast neljapäevani jätkus südasuvine soojus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15,8…18,8 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni viie kraadi võrra. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval 25,1 °C.

Reedeks palavus taandus ja nädala kolmel viimasel päeval jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur 13 kraadist madalamale. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid 17,1…18,6 kraadini ja ööd muutusid jahedaks. Reedel langes minimaalne õhutemperatuur 4,6 °C.

Vihma sadas neljapäeval, laupäeval ja pühapäeval. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeva ilmajaama andmeil 9,9 mm.

Lindude arvukus väheneb

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kalakotkaste tänavune pesitsemine ebaõnnestus

Meie metsalindude arvukus jääb juba aastaid langusesse ja seda näeme ka veebikaamerate vahendusel. Kui veel mõne aasta eest vähenes pesitsevate metsalindude haudepaaride arvukus 50 000 võrra aastas, siis tänavu jälle rohkem.

Veebikaamerate pesad on tühjad või üksiku linnuga, sest partnerit ei ole saabunud.

Must-toonekure Kergu on juba teist aastat pesal üksinda. Emalinnud ei jõua enam Eestisse ehk jäävad pesitsema rändelt naasnuna lõuna poole.

Sarapuudel paistavad pähklihakatised

Pildistas LK team

 

Harilik sarapuu       Corylus avellana

 

Aastad ei ole vennad ja tänavu on sarapuude pähklid oma tavalisest arengust üle paari nädala ees. 

Harilikku sarapuud kohtab kasvamas sagedamini Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, aga samuti meie kõrgustike ümbruses ehk Pandiveres ning Lõuna-Eestis. Sarapuud kasvavad seal kuusikute, männikute või viljakamate lehtpuu- ja segametsade alusmetsas, seda sinilille ja kastikuloo kasvukohtade tüübis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.