Kuna praegu on kutsikahooaeg täies hoos ning hundikarjad on oma pisiperega kõvasti rakkes, on paslik teile näidata üht vahvat videot. Sama videot jagasime juba eelmisel aastal, kuid tegu on nii hea klipiga, et seda tasub uue info valguses veel kord näidata.
Küllap saabub suve saabudes kõigil hetk, mil hakatakse mõtlema, mida jaanitulele minnes selga panna. Mida lendlevam kleit naistel ja mida valgem linane pluus meestel, seda parem meel meie Maaemadel ja Maaisadel. Aga eks nad lepivad ka sellega, kui paksu talvejope tagavaraks kotti topite, et öösel pikalt vastu pidada ja jaaniusse-sõnajalaõisi otsima minna.
Harilik härghein
Veebikaamera kuvatõmmised Ravens, LK foorumist
Sulestik hakkab sarnanema juba noorele kotkale
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Soomaa kaljukotkaste pesapoeg on saanud kaheksa nädala vanuseks. Kotkapoja elu on möödunud rahulikult vanalindude Helju ja Kalju hoole all.
Veebikaamera kuvatümmise ja video salvestas Liz, LK foorumist
Eilse päeva veetis noor kassikakk pesaaluse läheduses
Kassikakk Bubo bubo
Kassikaku paari tänavune ainus noorlind lahkus pesaaluselt 45 päeva vanusena 28. mail ja jäi pesapuu ümbrusesse maapinnale hulkuma, kus vanalinnud teda toita ja kaitsta saaksid, sest vanalinnud toidavad oma pesapoegi kuni viie kuu vanuseni.
Art Villem Adojaan, suvise aialinnupäeviku koordinaator
Ülevaade aialinnupäevikute kannetest
Juuni keskpaigaks on vaatlejad aialinnupäevikutesse kandnud 15 200 loodusvaatlust. 408 aias on kirja pandud linnu-, taime-, imetaja-, putuka- ja roomajavaatlusi ligi 800 erineva liigi kohta. Viimase kuu aja jooksul on ebatavaliste aialindude nimekirja lisandunud langeva arvukusega, peamiselt Lääne-Eestis pesitsev vööt-põõsalind ning vähearvukas pesitseja, keda esmakordselt kohati Eestis 35 aastat tagasi, väike-käosulane. Hilistest saabujatest on oodatult märgatud kahes aias nõlva-lehelindu ja kolmes aias põldvutti. Kokku on linnuvaatlejad kohanud 198 liiki linde.
Pane tähele!
Põhjapoolkera elanikele saabub pööripäev kas 20. või 21. juunil sest sel ajal toimub nn päikeseseisak ehk Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. Tänavu saabub suvi meile õhtul kell 23.50 (kell 20.50 UTC aja järgi).
Muinaseestlastele oli pööripäeva aegne leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Nn suured päevad algavad 21. ja kestavad kuni 24. juunini, sest päike paistab keskpäeval taevalael kõige kõrgemal ja tema võim on kõige kangem. Pööripäeva paiku on päevad ühepikkused, mistõttu ka suured päevad. Leedo on suvine pööripüha ehk päevakäänak, kui maa pöörab ennast päikese suhtes ja siitpeale jäävad päevad lühemaks ja ööd muutuvad pikemaks.
EOÜ uus raamat
Tähistamaks aasta linnu kampaania kolmekümnendat hooaega, andis Eesti Ornitoloogiaühing välja värviraamatu „Eesti aasta linnud“.
„Mõte tähistada aasta linnu kolmekümnendat hooaega tekkis juba paar aastat tagasi ning juhuslikest vestlustest tuttavatega hakkaski idanema idee värviraamatust, mille pilte värvides saab meelde tuletada ja tundma õppida seniseid aasta linde,“ sõnas värviraamatu idee autor ja koostaja ornitoloogiaühingu teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula.
Pildistas Olle Koert
Veebikaamera kuvatõmmised Ravens, LK foorumist
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Vihmapilved reede õhtul
Nädal kujunes valdavalt normist (keskmine 1991-2020) jahedamaks.
Esmaspäevast laupäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 12,0…14,6 kraadi piires, mis oli normist 0,6…3,4 kraadi võrra madalam.
Ainult pühapäev oli normist soojem. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes tol päeval 17,0 °C, mis ületas normi 2,7 kraadi võrra. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti pühapäeval Jõgeva ilmajaama järgi 24,3 °C.
Harilik varsakabi Caltha palustris
Mingil osal meie looduses kasvatest taimedest pole õitsemine veel alanud. Varsakapjadel on seemned valmimas ja kui rahvakeeli konnakapsas kiirustab, jõuab taim suve lõpus teist korda õitsema puhkeda.
Kevadel märgades kasvukohtades õitsenud varsakabi on rohurinde arenedes jäänud vähemärgatavaks ja taime lehedki on kaotanud oma kirka rohelise värvi.
Kui hoiad eemale võõrastest huntidest, väldid ohtlikke saakloomi ning inimeste elupaiku, võid metsikus looduses elada sama vanaks kui su sugulane koer elab inimese juures. Ameerika hundiemandal 907F täitus tänavu 11 aastat.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Yellowstone Wolf and Cougar Project
Kui eelmine kord jagasime filmisoovitust, siis seekord üht podcast´i soovitust. Nimelt tuli Voices of Greater Yellowstone taskuhäälingul 30. mail välja episood Yellowstone’i noore ja inspireeriva hunditeadlase Kira Cassidyga.
Kirja pani Toomas Esperk Tartu ülikoolist
Pildistasid Toomas Esperk ja Margit Turb
Otepää praktikum
Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli bioloogiatudengitel olnud võimalus tänu heale koostööle keskkonnaametiga koguda ja õppida tundma putukaid Pühajärve lähistel. Juhtus nii, et ümmargused arvud langesid praktikumi puhul ühte: kahekümnendal praktikumiaastal täitus 1000 putukaliiki, keda piirkonnas leitud on. Arvestades, et Eestist on teada pisut üle 11 000 putukaliigi ja praktikumides keskendutakse peamiselt silmatorkavatele ja hästi määratavatele liikidele, on tegemist väga tubli tulemusega.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
