august 2024

Eesti tundub olevat väga suur

Pildistas ja kirjutas Jaanis Prii

Kaali veetase 11.augustil

Kui Võrus Tamula järv uputab, siis teises Eesti otsas Saaremaal on Kaali kraater üsna kuival. Samuti on mitmed kaevud Saaremaal tühjaks saamas. Viimati oli sügise hakul sedavõrd kuiv kümne aasta eest. Juulis oli Roomassaarel sademeid 55,8 mm ja Võrus 189,7 mm.

August ei tõota midagi teisemat ehk sademeid on tulnud väga regionaalselt. Ka Saaremaal on mõnes kohas palju rohkem sadanud, kui Kaali ümbruses.

 Keskkonnaagetutuuri Facebooki kuvatõmmis.

Keskkonnaagetutuuri Facebooki kuvatõmmis.

Mürgimarju peab tundma - leseleht

Fotod Arne Aderloodusemees.ee

 

Leseleht

Leseleht

 

Leseleht          Maianthemum bifolium

 

Kevadel kasvatas leseleht endale ainult ühe lehe, teise ja tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist, aga harva kui lehti on taimel kolm. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Leselehed on maikellukeste sugulased ja taime viljad värvuvad päris erinevates varjulisemates kasvukohtades nii salumetsades kui kuusikutes, aga sagedasti ka soometsades.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ja tema kenad, läikivpunased viljad on mürgised.

32. NÄDAL 5.8.2024 - 11.8.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Järjekordne vihmahoog on tulemas     

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15,7…18,8 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9…1,4 °C võrra. Kõige jahedamaks päevaks oli pühapäev, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis 19,7 °C.

Kuumimateks päevadeks kujunesid neljapäev ja reede, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus vastavalt 25,1 °C ja 26,0 °C.

Öösiti minimaalne õhutemperatuur alla kümne kraadi õhus ei langenud.

Kamaras õitseb

Kamaras õitseb

Kriimsilmade arvukusest Eestis

Avapilt
Sisu

Sügiseti ehk pärast poegimishooaega on Eesti huntide arvukus 350-400 isendit. Pildil hundikutsikad Saksamaal Wildenburgi loomapargis. 
Foto: Diana Grandmaire

 

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil?

Tekst: Laura Kiiroja

 

Tähesaju aeg

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas 11. augustil

Tähistaevas 11. augustil

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Ööl vastu esmaspäeva peaks taevas olema kergelt pilvine ja sellise ilmaga saame tähesaju osalisteks sest tänavu peaks perseiidide meteoorivool olema rikkalik.

Tähesadu on märgatav ainult valgusreostuseta piirkonnas, teisisõnu väljaspool linnasid ja jälgida saame toimuvat palja silmaga.

Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkuju järgi ja meteoorivoolu tekitajaks on Swifti-Tuttle'i komeet, mis jätab enda taha pika kosmiliste räbu ja tolmuosakeste pilve, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ning maa atmosfääri sattudes umbes 130 kilomeetri kõrgusel süttivad, jättes endast valgusjälje.

Kuidas oleks parem tähesadu jälgida?

Mürgimarju peab tundma - paakspuu

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

 

Paakspuu

Paakspuu

 

Harilik paakspuu          Frangula alnus

 

Hariliku paakspuu viljad on äärmiselt mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, aga samuti on mürgine puu koor.

Paakspuu viljad näevad hetkel välja sarnaselt Arne fotole. Suur osa luuviljadest, milles peidus kaks luukest, on veel punased, aga sügis värvib kõik viljad mustadeks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.