august 2024

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Naerukajakate kevadine välimik

Naerukajakas      Larus ridibundus

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad, kes veel sügiskünni aegu põldudel tegutsevad. Kajakad sarnanevad eemalt vaadates justkui kevadiste lindudega, kuid heleda peaga, aga naerukajakad on talvesulestikus.

PTA annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Metssiga      Sus scrofa

Suvel ja sügisel levib Sigade Aafrika katk (SAK), kuid rohkem ida- ja lõunapiiri läheduses, Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Teadupoolest on täiesti taudivabadeks jäänud meie väiksemad saared Hiiumaa ja Naissaar.

Metsades liigub nii marjulisi, kui seenelisi ja SAK-i haigusjuhtumeid on Lõuna-Eestis leitud ning Lätist saabub uusi teateid taudi juhtumite kohta.

Tuletame meelde, kuidas taudis hoidumiseks toimida:

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Punajalg-pistrikud

Punajalg-pistrik         Falco vespertinus

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Mänsak

Rekord nr. 781     Rände pikkused – pähklimänsak

Mänsak ehk pähklimänsak      Nucifraga caryocatactes caryocatactes

Klaaskajakiga allikate päeva retked Äntu Sinijärvel (allikajärv)

Juba mitmendat aastat tähistatakse 3. septembril Eestis allikate päeva, seekord on keskmes allikate sügavus. Teadeolevalt on Eesti sügavaim allikas Sopa allikas, kuid see 4,8 meetrit on mõõdetud 1974. aastal. 

Sel korral uurime 1. septembril läbi klaaskajakide, kui sügav on meie kõige uhkem allikajärv Äntu Sinijärv, innustades nii inimesi käepäraste vahenditega meie allikaid üle mõõtma.

Äntu järvel toimub allikate ja tarkusepäeva tähistamine 1. septembril kell 12-18. Kajakiga järvele mineku soovil on vajalik etteregistreerumine: info@metsamoisa.ee 

Video salvestas Gunnar Karindi

Pildistas LK team

On üsna tavaline, et ühe pesakonna karupoegadel on eri isad (ühe karupoja kasukas on videos teistest oluliselt tumedam)

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos   

Pildistas LK team

Kaunis kuldking augusti lõpul

Kaunis kuldking          Cypripedium calceolus

Kauni kuldkinga kasvukohad jäävad puisniitudele, salu- ja loometsadesse, kuid harvemini laanemetsadesse või kadastikudesse.

Kapsaliblikate fotod WikipediA

Rööviku foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Suur-kapsaliblika emane liblikas

Suur-kapsaliblikas       Pieris brassicae

Väike-kapsaliblikas      Pieris rapae

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Astelpaju

Harilik astelpaju        Hippophae rhamnoides

Astelpajude korjamine on päris valus kunst.

Astelpaju luuvili on ovaalse kujuga, kollasest kuni oranžpunase värvuseni. Viljad kinnituvad lühikeste viljaraagudega põõsale, tugevalt ja tihedalt. Vilju kannavad ainult eelmisel aastal kasvanud oksad. Teadmiseks, et astelpajul on nii isased kui ka emased taimed.

Pildistas LK team

Maatähed

Ripsmeline maatäht     Geastrum fimbriatum

Seeneaeg kestab ja korjajaid jagub. Olete Te märganud omapärase kujuga maatähti? Ega neid eriti otsida pole mõtet, sest on söögiks kõlbmatud, aga välimikult kenad.

Kasvamas kohtame neid pigem haruldasi seeni kuusikutes, aga ka parkides või põõsastikes.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lodjapuu

Südasuvine soojus jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,8…18,9 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,5…3,8 kraadi võrra.

Päevane kõrgeim õhutemperatuur jäi ainult ühel päeval (reedel) veidi alla 20 °C. Nädala maksimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti õhus pühapäeval 28,4 °C.

Sellele soojale päevale eelneval ööl pandi kirja ka nädala minimaalne termomeetrinäit (8,7 °C).

Punase kärbseseene seenering

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Metsa-tondihobu (isane)

Mets-tondihobu ehk sinine tondihobu       Aeshna cyanea

Kiilidel kinnituvad lennulihased otse tiibade külge ehk neil puudub tiivaliiges ja seetõttu ei saa nad oma tiibu ette ja tahapoole liigutada või seljale kokku asetada – ürgtiibsed on juba ürgsest ajast sellisteks loodud. Kõik suuremad kiilid on eristiivalised, st et tagatiivad on eestiibadest laiemad.

Meie looduses elutseb 37 kiililiiki, aga paljud neist on haruldased või üpris lokaalse levikuga.

Video salvestas Gunnar Karindi

Pildistas LK team

Pärtlipäev kuulutas laupäeval hilissuve algust – aeg korralikult talveks ette valmistuda

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos       

Ilmselt on tegemist karuga, kes kevadel põdravasikat taga ajas, sest kaamera salvestab umbes samas kohas.

Kevadine video: LINK

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Lepapoid

Lepapoi           Agelastica alni

Olete vaadanud, kas lepapoi kahjustusi on ka Teie koduümbruses?

Oma kujult meenutavad poid meile kõigile armsaid lepatriinulasi. Kui lepatriinud on röövtoidulised, kes kahjureid (näiteks lehetäisid) hävitavad, siis poilased on taimetoidulised, kes võivad palju pahandust põhjustada, kui puude lehed rootsudeni paljaks närivad.

Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist

Noorlind pesal

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos