august 2024

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader, loodusemees.ee 

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik          Argynnis paphia

Rohetäpikute valmikute nägemine on augusti keskel lõppemas, aga tänavu võime neid ilusate suvelõpu ilmadega veel nädala jagu märgata. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki hästi, sest rohetäpikuite valmikuid kohtame nii metsateedel kui -sihtidel ja -lagendikel.

Valmikud on iseloomulikult kiire ja liugleva lennuga. Rohetäpikud on suured liblikad (tiibade siruulatusega 55 kuni 65 mm), kes korra rohetäpiku määranud, sellele jääb liik  juba kaugelt äratuntavaks. Valmikute tiibade alaküljed on ülatiibadest heledamad ja rohe-kollakate hõbejate ristvöötidega.

Osalema kutsub Hanno Zingel, Kliimaministeeriumist

Foto WikipeediA

Vääna mõis

Käesoleval aastal  tähistame Eesti looduse päeva juba seitsmendat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Vargamäel, Järvamaal.

Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside, -ühingute, –muuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida.

Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Tänavune Eesti looduse päev avatakse pidulikult 17. augustil kell 12 00 Eesti Looduskaitse Seltsi, Harku valla, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi korraldamisel Harjumaal, Harku vallas, Vääna mõisas.

Fotod WikipeediA

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Tegelikult on ohtlikult mürgine kogu jugapuu nii vegetatiivsed kui generatiivsed osad ehk jugapuu puit ja koor ning okkad ja muidugi marikäbide seemned. Teadmiseks, et talvisel ajal on mürgiste ühendite hulk jugapuus kuni neli korda suurem, kui suvega võrrelda. Kuid hävimisohus liigina on looduses kasvav jugapuu kaitse all.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kanakull ja vares

Rekord nr. 775     Rände pikkused – kanakull

Kanakull         Accipiter gentilis

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Harilik maavits

Harilik maavits         Solanum dulcamara

Harilikul maavitsal on mürgine kogu taim, kuid juba vähese hulga marjade söömine kutsub esile okserefleksi ja nii on ebatõenäoline, et lapsed saaksid manustada surmava doosi (teadlaste uuringutest ilmneb, et taim sisaldab glükoalkaloid solaniini ja et väikelapse võib tappa kümne vilja söömine). Seega hariliku maavitsaga peab olema ettevaatlik.

Pikem lugu Arne Aderi ajaveebis

Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on minna kaupmehe juurde, rääkida mure ära ning tulla rõõmsal meelel tagasi, sobilik rajakaamera kaenlas. Siin kirjapandu on mõeldud kõigile neile, kes hindavad kõrgelt videote ja piltide kvaliteeti ning kes on valmis hea asja nimel rohkem vaeva nägema.

Kas kallim rajakaamera on parem?

Resolutsioon – kas rohkem megapiksleid on parem?

Kas üks sensor võib olla kvaliteetsem kui teine?

Kas rajakaameral peaks olema ka wifi?

Missugune peaks olema rajakaamera mälukaart?

Missugune võiks olla kaamera liikumisanduri reageerimisaeg?

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kikkapuu

Harilik kikkapuu       Euonymus europaeus

Hariliku kikkapuu viljad on äärmiselt mürgised nagu ka põõsa lehed.

Haljastuses on kikkapuud ilupõõsana istutatud üle Eesti ja seda nii hekkidena, kui üksikute põõsatena, aga nad kasvavad meil ka looduslikult Lõuna-Eestis, arvukamalt Koiva jõe lammil.

Pildistas LK team

Fotod Arne Ader

Kaskedelt pudeneb lehti

Arukask         Betula pendula

Nädalavahetusel lõõtsunud tormituuled ja tugevad hoovihmade sajud rebisid kaskedelt lehti.

Pildistas ja kirjutas Jaanis Prii

Kaali veetase 11.augustil

Kui Võrus Tamula järv uputab, siis teises Eesti otsas Saaremaal on Kaali kraater üsna kuival. Samuti on mitmed kaevud Saaremaal tühjaks saamas. Viimati oli sügise hakul sedavõrd kuiv kümne aasta eest. Juulis oli Roomassaarel sademeid 55,8 mm ja Võrus 189,7 mm.

August ei tõota midagi teisemat ehk sademeid on tulnud väga regionaalselt. Ka Saaremaal on mõnes kohas palju rohkem sadanud, kui Kaali ümbruses.

Keskkonnaagetutuuri Facebooki kuvatõmmis.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Leseleht

Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatas leseleht endale ainult ühe lehe, teise ja tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist, aga harva kui lehti on taimel kolm. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Leselehed on maikellukeste sugulased ja taime viljad värvuvad päris erinevates varjulisemates kasvukohtades nii salumetsades kui kuusikutes, aga sagedasti ka soometsades.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ja tema kenad, läikivpunased viljad on mürgised.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Järjekordne vihmahoog on tulemas     

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15,7…18,8 °C piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -0,9…1,4 °C võrra. Kõige jahedamaks päevaks oli pühapäev, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis 19,7 °C.

Kuumimateks päevadeks kujunesid neljapäev ja reede, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus vastavalt 25,1 °C ja 26,0 °C.

Öösiti minimaalne õhutemperatuur alla kümne kraadi õhus ei langenud.

Kamaras õitseb

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Maikellukesemarjad

Harilik maikelluke ehk piibeleht         Convallaria majalis

Peame meeles, et mürgine on kogu maikellukese taim ja mitte ainult kena punane ning mahlane vili, millesse on peitunud kaks kuni kuus väga mürgist seemet.  

Pildistas LK team

Inimese lähenedes jooksis sellest pesast minema kult

Metssiga         Sus scrofa

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas 11. augustil

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Ööl vastu esmaspäeva peaks taevas olema kergelt pilvine ja sellise ilmaga saame tähesaju osalisteks sest tänavu peaks perseiidide meteoorivool olema rikkalik.

Tähesadu on märgatav ainult valgusreostuseta piirkonnas, teisisõnu väljaspool linnasid ja jälgida saame toimuvat palja silmaga.

Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkuju järgi ja meteoorivoolu tekitajaks on Swifti-Tuttle'i komeet, mis jätab enda taha pika kosmiliste räbu ja tolmuosakeste pilve, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ning maa atmosfääri sattudes umbes 130 kilomeetri kõrgusel süttivad, jättes endast valgusjälje.

Kuidas oleks parem tähesadu jälgida?