august 2024

Telefoniga salvestatud LK team

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Nii juhtub ja märkad, kui liigud mööda maanteel vaikselt jalgrattaga. Karud tõusevad püsti, et aru saada, mille või kellega tegu ja panevad plehku ja veel enne lõplikku lahkumist korra veel kontrollivad…

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader, loodusemees.ee 

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik          Argynnis paphia

Rohetäpikute valmikute nägemine on augusti keskel lõppemas, aga tänavu võime neid ilusate suvelõpu ilmadega veel nädala jagu märgata. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki hästi, sest rohetäpikuite valmikuid kohtame nii metsateedel kui -sihtidel ja -lagendikel.

Valmikud on iseloomulikult kiire ja liugleva lennuga. Rohetäpikud on suured liblikad (tiibade siruulatusega 55 kuni 65 mm), kes korra rohetäpiku määranud, sellele jääb liik  juba kaugelt äratuntavaks. Valmikute tiibade alaküljed on ülatiibadest heledamad ja rohe-kollakate hõbejate ristvöötidega.

Osalema kutsub Hanno Zingel, Kliimaministeeriumist

Foto WikipeediA

Vääna mõis

Käesoleval aastal  tähistame Eesti looduse päeva juba seitsmendat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Vargamäel, Järvamaal.

Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside, -ühingute, –muuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida.

Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Tänavune Eesti looduse päev avatakse pidulikult 17. augustil kell 12 00 Eesti Looduskaitse Seltsi, Harku valla, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi korraldamisel Harjumaal, Harku vallas, Vääna mõisas.

Fotod WikipeediA

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Tegelikult on ohtlikult mürgine kogu jugapuu nii vegetatiivsed kui generatiivsed osad ehk jugapuu puit ja koor ning okkad ja muidugi marikäbide seemned. Teadmiseks, et talvisel ajal on mürgiste ühendite hulk jugapuus kuni neli korda suurem, kui suvega võrrelda. Kuid hävimisohus liigina on looduses kasvav jugapuu kaitse all.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Kanakull ja vares

Rekord nr. 775     Rände pikkused – kanakull

Kanakull         Accipiter gentilis

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Harilik maavits

Harilik maavits         Solanum dulcamara

Harilikul maavitsal on mürgine kogu taim, kuid juba vähese hulga marjade söömine kutsub esile okserefleksi ja nii on ebatõenäoline, et lapsed saaksid manustada surmava doosi (teadlaste uuringutest ilmneb, et taim sisaldab glükoalkaloid solaniini ja et väikelapse võib tappa kümne vilja söömine). Seega hariliku maavitsaga peab olema ettevaatlik.

Pikem lugu Arne Aderi ajaveebis

Millist rajakaamerat valida – selles on küsimus… Kui sind huvitab vaid see, kus ja millal loomad liiguvad, siis võid järgnevad juhised südamerahus lugemata jätta – õigem on minna kaupmehe juurde, rääkida mure ära ning tulla rõõmsal meelel tagasi, sobilik rajakaamera kaenlas. Siin kirjapandu on mõeldud kõigile neile, kes hindavad kõrgelt videote ja piltide kvaliteeti ning kes on valmis hea asja nimel rohkem vaeva nägema.

Kas kallim rajakaamera on parem?

Resolutsioon – kas rohkem megapiksleid on parem?

Kas üks sensor võib olla kvaliteetsem kui teine?

Kas rajakaameral peaks olema ka wifi?

Missugune peaks olema rajakaamera mälukaart?

Missugune võiks olla kaamera liikumisanduri reageerimisaeg?

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kikkapuu

Harilik kikkapuu       Euonymus europaeus

Hariliku kikkapuu viljad on äärmiselt mürgised nagu ka põõsa lehed.

Haljastuses on kikkapuud ilupõõsana istutatud üle Eesti ja seda nii hekkidena, kui üksikute põõsatena, aga nad kasvavad meil ka looduslikult Lõuna-Eestis, arvukamalt Koiva jõe lammil.