Vebikaamera kuvatõmmis Ellie, LK foorumist
Veidi peale kella 11-st saabus noor kaljukotkas pesale
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Täna näitas noor kaljukotkas ennast pesal tunni jagu. Lennuoskus on juba päris hea, aga miks me pole näinud vanalinde?
Harilik paakspuu Frangula alnus
Hariliku paakspuu viljad on äärmiselt mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, aga samuti on mürgine puu koor.
Paakspuu viljad näevad hetkel välja sarnaselt Arne fotole. Suur osa luuviljadest, milles peidus kaks luukest, on veel punased, aga sügis värvib kõik viljad mustadeks.
Harilik ussilakk Paris quadrifolia
Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel ja vähem sõidetavate kruusateede veertes. Õnneks pole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimeliigiga teda segamini ei ole võimalik ajada.
Ujuv penikeel Potamogeton natans
Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, kuid paljud liigid paistavad omavahel äärmiselt sarnased välja.
Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites ja eriti viimasel ajal kollaseks värvunud ujulehtedega hakkab veekogudel silma. Seega ei ole ka raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud ja taimed taluvad isegi ajutist kuivale jäämist.
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Kõik näsiniine taimes on mürgine ja suure täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine. Seda taime tuleb kindlasti tunda. Lisaks tähendab liiginimigi mezereum pärsia keeles „tapma“.
Näsiniined kasvavad hajusalt üle Eesti, seda viljakamatel ja lubjarikkamatel muldadel, kas segametsade alusrindes või veidi soostunud kasvukohtadel.
Väheharunev, kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetri kõrguseks, kuid jääb üldjuhul madalamaks.
Punane leeder Sambucus racemosa
Punase leedri marjad on mürgised ja võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid, kui on söödud üle kümne marja (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus).
Läikivpunased marjakobarad panevad endid märkama.
Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist
Meditsiinitöötajad saavat tänavu jälle arvukamalt teateid mürgistustest. Suve lõpp on aeg, kui ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just eriti laste hulgas.
Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud on söödavad. Peame ise tundma mürgiseid taimi ja nende vilju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.
Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:
Pildistas Vello Keppart
Pilliroog on alustanud õitsemist
Harilik pilliroog Phragmites australis
Pilliroog jääb kõrreliste seas kõige hilisemaks õitsejaks.
Pildistas LK team
Kukeseete hea kasvukoht
Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Vihma on piisavalt ja kohati ülearu sadanud kõikjal Eestis ja miks selliste ilmade korral kukeseened metsades kasvama ei peaks? Kukeseente häid kasvukohti leiame nii sega- kui okasmetsadest, sest mükoriisa moodustub kukeseentel mitmete puuliikidega. Esimese seene leidmisega tuleb seenelisel veidi vaeva näha, aga järgmiste leidmine läheb juba libedamalt.
Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee
Meie sihktiivaliste helipilt Veljo Runnel, loodusheli.ee
Jõudsin niidule sooja õhtuse päikesega, mis suisa kutsus õitele ja niidulehtedele väiksemaid tiivulisi mutukaid, kes arvukalt minu ümber tiirutasid või soojendasid ennast õitel liigutades tiibu, kes avades ehk sulgedes.
Samal hetkel alustas rohutirtsude nn laulukoor esinemist, mis kõlas justkui kontserdisaalis, pakkudes suurepärast elamust.
Kuula meie tirtsude ja ritsikate häälitsusi: LINK
Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee
Pääsusaba
Pääsusaba Papilio machaon
Pääsusaba, keda märkasin ühel palaval ja päikselisel õhtul õistaimedel toimetamas, kuhu väga kauaks püsima ei jäänud. Pääsusaba on väga kaunis liblikas, keda fotograafid tahavad pildile saada.
Märkasin liblikat Kakumäel toimekalt tegutsemas kõige soojemas metsa servas. Jälgisin pääsusaba toimetamist huviga enne kui hakkasin teda pildistama
Ohakaliblikas Vanessa cardui
Ohakaliblikat võime kohata kõikjal Eestis, kuid nemad pole kunagi sedavõrd arvukad, kui eile vaadeldud admiralid. Tavapäraselt võime märgata ühe rändajate liigi isendeid arvukamalt. Miks? Sellele ei osata veel täpselt vastust anda: LINK
Eestist väisas hakkaja noormees Inglismaalt, Londoni ülikooli King´s College´i sotsiaalteaduse doktorant Toryn Whitehead, eesmärgiga uurida siinseid inimeste ja kiskjate suhteid. Talle läheb korda põlisliikidega taasasustamise teema oma kodumaal, kus praegu käivad tulised arutelud kobraste ja metssigade üle - need liigid on sealt sajandeid puudu olnud. Suurkiskjate tagasitoomise teekond on aga veel pikk. Kuna Eestis pole kiskjatega kooselutraditsioon kunagi katkenud, tuli Toryn meie kogemusest teadmisi ammutama. Kõnelesime temaga 30. juulil, päev enne ärasõitu.
Tekst ja fotod: Helen Arusoo
Admiral Vanessa atalanta
Eestis tunneme paremini rändavatest päevaliblika liikidest admirali ja tema lähedast sugulast ohakaliblikast, kes tänu oma rändavale eluviisile on maailmas levinuim liblikaliik, aga viimasest juba lähipäevil.
Seda, et putukamaailmas leidub pikamaarändureid ei ole päris tavaline ja osadele meie hulgast isegi üllatav.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
