detsember 2024

Pildistas LK team

Täna hommikul olid loigud jääs

Aasta viimase päeva hommikul olid Mandri-Eestis miinuskraadid, loigud jääs ja taevas ka osaliselt selge, aga mõnes paigas puistas pilverüngastest vähest lund.

Haldjad lamapuude okstel

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Vikerkaar päikesetõusul

Kui muul elualadel armastataks aasta lõpul teha aasta kokkuvõtteid, siis ilma osas pigem prognoose. Ja kuigi paljud inimesed ei mäleta sugugi seda, mis toimus õues kaks nädalat tagasi, siis ilmaennustusi meeldib meile lugeda. Aga ei tulnud, no ei tulnud meile valgeid jõule. Aga meenutame siis hetkeks, mis meelde tuleb. Kindlasti toaaknast jälgitavad virmalised ja nendesamade virmaliste ajal maad võtnud koletu öökülm, mis külmutas isegi tammelehed. Pööraselt tõtanud suvi ja äkki alanud sügis. Meeletu jõhvikasaak ja punetavad lodjapuud. Aga teeme väikese ekskursi Looduskalendrisse kirjapandust.

Jaanuar

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõulunädal oli rohetavate taliviljapõldudega

Aasta kõige lühemate päevadega nädal kujunes soojaks ja sajuseks. Päikest ei olnud kordagi näha. Sageli esines hommikul udu või uduvinet, kusjuures  reedel ja laupäeval püsis udune ilm peaaegu päev otsa.

Kui tavapäraselt on meil siinkandis Jõgeva ilmajaama andmetel detsembri viimasel kolmandikul keskmiseks õhutemperatuuriks olnud neli kuni viis miinuskraadi, siis lõppenud nädalal ei langenud isegi minimaalne õhutemperatuur kordagi miinuspoolele.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Rainar Kurbel

Lõuna-Eestist leiti uus orhideeliik – sale tanukeel

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Bioloogiline mitmekesisus“ toetusmeetme abil hakkab Keskkonnaamet üle vaatama kaitsealuste liikide kaitsekategooriaid. Keskkonnaameti eesmärk on töötada välja põhimõtted liikide kaitsekategooriate hindamiseks liigirühmade kaupa ja hinnata kaitsekategooriad väljatöötatud põhimõtete alusel.  

12 hetke aastast 2024 koostas Arne Ader

Maarahva uusaasta ja kalendrivahetuse vahele jäävatel päevadel on tore tagasi vaada, mida põnevat ja ilusat möödunud aastaring pakkus. Allpool jagan iga kalendrikuu kohta ühe pildilise tagasivaate.

Eelvalikus oli muuhulgas mitu virmalistepilti, mistõttu võtsin lõppvalikut üle vaadates kaaluda, kas mõni fotodest virmaliste pildi vastu võlja vahetada… Siiski ei tee seda – olgu nii nagu on ja mööname, et möödunud aasta oli muuhulgas erakordselt virmalisterohke.

01 Südakuu

Koduõuele maandus lõuna-urvalind

Koduõuel asuvasse lindude toidumajja laskus koos urvalindudega einestama üks lõuna-urvalind. Kui varem on seda liiki käsitletud urvalinnu alamliigina, siis uuemal ajal peetakse teda omaette liigiks.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Jääkosklad. Dirhami sadam

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklate seltsinguid kohtame soojal, sajusel ja suurveega aastavahetuse ajal pea kõikjal.

Jääkosklad

Äsja ilmunud raamat, autor ja kirjastaja: Marek Vahula

Autor jääb ilma oma ühest suurest armuloost, kuid leiab peagi järgmise, mis samuti katkeb, aga selle asemel sünnib portree Pärnu jõest, mille kallastel Marek koos fotokaameraga neli aastat ringi hulkus ja seikles.

Lisaks jutustavale osale leiab lugeja raamatust 118 värvifotost koosneva ja Pärnu jõge tutvustava galerii ja nii võib lugeja saada teada ka kõike Pärnu jõest.

Video ja tekst Aivo Oblikas, https://aivooblikas.com/

Kaader videost

Vöötkakk        Surnia ulula

Pildistas LK team

Peipsi kaldajää

Mustad jõulud. Kas ka aastavahetus?

Plusskraadid ja sademed. Aeg on pime ning masendav ja sellisena paistavad nad kogu maailmas.

Kirde-Eesti metsaalustes leiab veel lund

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Siisike

Siisike       Carduelis spinus

Kui lumevaip ükskord maad katab, on siisikestel asja ka lindude toidulaudade ümbrusesse.

Sügiseste ilmadega on looduses siisikeste toidusedelis kase-, lepa- ja sanglepa seemned ja tihti riputakse peenetel lehtpuude okstel seljaga allapoole, sarnaselt tihastele. Pesitsusvälisel ajal liiguvad siisikesed ringi seltsingutes ja sageli koos urvalindudega.

Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Sarapuu. Muraste hiis

Rekord nr. 830          Kõige jämedam sarapuu

Sarapuu          Corylus avellana

Pildistas Kristel Vilbaste

Ilmamäe tammetsõõr

Meie looduslikeks pühapaikadeks peetakse üksikud puid, kivisid, allikaid ja hiisi. Nii tekkisid meie maale esimesed looduskaitse alad, sest sellistes pühapaikades ei majandata ja hoitakse rahu ning puhtust.

Hiiepaiku peaks meie looduses leiduma üle poole tuhande, kus me saame segamatult viibida, mõtiskledes ajast aega ja olla iseendaga.

Ülesvõtet ja mõtteid jagab Seidi Suvi

Kultuurmetsmaasikas õitseb

24. detsembril jalutasin ringi oma aias ja vaatasin ka sisse oma vanasse kasvuhoonesse, kus viinapuud talveund magavad.

Kasvuhoone on pooleldi kaetud kilega ja teine pool klaasiga. Olin sinna sügisel ümber istutanud mõned kultuurmetsmaasika kevadised taimed.

Üllatus oli suur, kui avastasin ühe taime õitsemas.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Teder

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekanad hakkavad raagus lehtpuudel toimetades silma, sest suvel ja sügisel tegutsesid linnud maapinnal. Vastu talve kogunevad linnud seltsingutesse kuna mitmed silmad märkavad raagus puudelt umbuses võimalikke ohte kergemini. Kanade pruun täpisvöödiline sulestik sulandub hästi loodusesse. Nende rind, alapool ja ka saba paistavad pruunina, aga sulestik on kirjatud hallide ja mustade vöötidega. Tedrekanad jäävad päris kodukanade kaalu, umbes kilo ringis. Noorlinnud seltsivad emaslindudega kuni kevadise tedremänguni, aga sellest juba siis, kui aeg on niikaugel.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kõrge vägihein õitseb Ilmamäel       

Kõrge vägihein        Verbascum densiflorum