aprill 2025

Video salvestas Gunnar Karindi
Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kaks emist põrsastega ja kesik nende kannul

Metssiga      Sus scrofa

Meie metsades hakkab metssigade poegimise aeg otsakorrale jõudma.

Emised hakkavad oma mõnenädalaste põrsastega uuesti karjadesse liituma, sest seltsis on hoopis lihtsam põrsastel silma peal hoida või vajadusel kiskjate eest kaitsta. Juhul kui karjas mõne emisega peaks midagi juhtuma või vanaloom hukkuma (Vet-ameti andmetel oodatakse SAK-i uut lainet), siis hooldavad emata jäänud põrsaid ülejäänud karja liikmed.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Emaskuldnokk munes kella kümne paiku pesakasti neljanda muna

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Neljanda muna munes emaslind täna hommikupoolikul.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Must-toonekured emaslind Kerli ja isaslind Kergu pesalohus muna uudistamas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pärnu maakonna pesas peaks olema esimene muna. Kerli munes vahetult peale keskööd 21. aprillil.

Pildistas LK team

Kasekireslane

Kasekirilane           Endromis versicolora

Kasekirilane paistab silma kena, suure ja oma kiire lennuga ning üsna tavaline kogu Eestis. Valmikuid võime kohata alates aprilli keskpaigast.

Pildistas ja video salvestas LK team

Rästik külateel

Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

Ainus mürgine, aga kaitsealune roomaja tekitab meis kahetist suhtumist ja ilmade soojenedes on neid looduses liikumas näha.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Must-toonekured pesal

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Eks peame ootama, sest must-toonekurgede emaslinnud munevad pesasse esimese muna 3 kuni 14 päeva peale pesale saabumist ja täiskurnas võib olla 3 kuni 5 muna.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kolmas muna pesakastis

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kolmas muna pesakastis. Hämmastust äratab kuldnokaemanda organismi võimekus. Kuldnoka emaslinnu kevadiseks kaaluks peaks olema umbes 80 grammi ja selline väike organism on võimeline ööpäevaga munema pesakasti juba järgmise muna.

Pesakasti munetakse sagedamini neli kuni kuus muna ja koos viimase munemisega alustatakse haudumist.

Ülevaate koostas EOÜ

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Veebikaamera kormoranide koloonias

Kormoran ehk karbas         Phalacrocorax carbo

Ülesvõtte saatis Kersti Mõistus

Pühade aegu võib ka nii…

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Eilse esimene muna kattis lahkudes emalind kõrtega ja paistis nagu pesas muna poleks

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Emaslind munes täna hommikul pesakasti teise muna.

Aga miks alustatavad paljud värvulised haudumist peale viimase muna munemist?

Oluliseks peetakse, et arvukas pesakond kooruks suhteliselt samaaegselt, et lühikese aja jooksul koos üles kasvada ehk hiljem koorunud linnupojad ei hukkuks.

Ülesvõtte saatis Pille Pärnakivi 

18.aprillil Tallinnas Järve diskgolfi rajal kohatud vaskuss

Vaskuss ehk harilik vaskuss        Anguis fragilis

EOÜ ootab uusi osalejaid

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Musträstas

Linnuatlase välitööd on hooga käima läinud, kuid uued kaasalööjad on igati oodatud!

Uue, aastate 2025-2030 jooksul koostatava linnuatlase välitööd on alanud suure hooga. Hoolimata sellest, et pesitsushooaeg on alles algamas ja suurem osa kaugrändureid on alles teel pesapaikadesse, on vaatluste hulk millele on käesoleval kevadel omistatud mingi pesitsuskindluse kood ületanud PlutoFi andmebaasis juba 11000 piiri!

Kirja on saanud ka esimesed poegadega pesad (kood PP) ning kiiresti suureneb vaatluste arv, kui on märgitud üles vaatlejale ligipääsmatut asustatud pesa külastamas nähtud (kood VP) või on märgatud pesal hauduvat vanalindu (kood VP).

Pildistas LK team

Karvane piiphein

Karvane piiphein        Luzula Pilosa

Ülekande võimaldab Teetormaja
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

otsestriim | uudised | foorum

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Pajutibud

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Oma kaunite urbadega uhkeldavad looduses kahevärvised pajud ja nende kasvukohti võime märgata maanteede läheduses isegi auto akendest. Urbadega pajupõõsad hakkavad silma, sest nad kasvavad püstiselt, enamasti kraavide kallastel, soisematel niitudel või jõgede kaldaaladel.

Kahevärvine paju