aprill 2025

Pildistas LK team

Tüviksammal

Harilik tüviksammal          Climacium dendroides

Pildistas LK team

Kiiriksamblik

Perekond kiiriksamblik         Opegrapha

Sellised näevad välja vääriselupaikades kasvavad kiiriksamblikud.

Rajakaamera ülesvõte LK team

Pruunkaru ja täiskuu

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Täiskuu aegu muutub loodus rahutuks: nii inimesed, loomad kui veel rändel liikuvad suured linnud.

Täiskuu aeg on saabumas

Pildistas ja videoklipi salvestas LK team

Jõgivästrik

Jõgivästrik        Motacilla cinerea

Tartu Ülikooli muuseum kogu ÜAMF 280:2F

Viktor Masing esineb Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis tema 70. juubeli konverentsil, 11.aprillil 1995. aastal

Viktor Masing (1925–2001) oli meie loodusteadlaste hulgast isiksuseks, kelle mõju ei ole Eestist kadunud. Pedagoogina koolitas Viktor Masing bioloogide põlvkondi olles samas harvanähtavate teadmistega botaanik, biogeograaf ja klassikaline looduseuurija.

Viktor Masing lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli (1956) ja omandas samas bioloogiakandidaadi kraadi (1958), sai bioloogiadoktoriks (1969), professor (1971), emeriitprofessor (1992) ja oli Eesti TA akadeemik (1993). Tunnustatud botaanik lahkus meie hulgast 18. märtsil 2001. aastal.

Viktor Masing tutvustab umbes 2000. aastal Tartus oma ja kaasautorite teoseid:

Video salvastas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Metssead nosivad metsasihil eile õhtupoolikul Kaatermu ligidal Virumaal

Metssiga       Sus scrofa

Kesikute seltskond tegutseb omapead. Emised on põrsastega hõivatud ja täiskasvanud kuldid toimetavad pärast innaaja lõppu möödunud aastast tavapäraselt üksikult.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Viimane ülekande päev oli 9. aprill

Must-toonekurg      Ciconia nigra 

Jõgevamaa must-toonekurgede pesakaamera „Must-toonekurg 2“ sai oma tööd teha ainult kaks päeva.

EOÜ kutsub vaatlustes osalema

Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator 

Fotod Kaarel Kaisel, loodusemees.ee

Seljataha jääb külmavõitu nädal ja uusi saabujaid on viimase nädalaga lisandunud vähe. 

Uued saabujad 9.04 seisuga:

Väikekoovitaja

Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) – 4.04 kohati väikekoovitajat Pärnumaal Ullastel. Tegu on varase saabumisega, mis on viimase küme aasta keskmisest kaheksa päeva võrra varasem.

Rajakaamera pildid saatis LK team

Lumesadu Alutagusel

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Kui märtsikuu lõpul olid ilmad igati kevadised, siis juba aprilli alul hakkas siiani kestev lõokesetali.

Karude liikumine algas ilusate ilmadega nagu ka tavaliselt hiljem talvepesadest väljuvad emakarud koos aastavahetuse paiku sündinud karupoegadega.

Pildistas LK team

Paiseleht varastel hommikutundidel

Paiseleht       Tussilago farfara

Paiselehed õitsevad, kasvades savikatel ja madala mullaviljakusega kasvukohtadel: kraavide kallastel, põlluservadel, tühermaadel. Teede veertes ja linnades sirguvad paiselehtede kenad kollased korvõisikud sillutise pragudest.

Koostas Marek Vahula

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Tilluke saarepuu

Viimane ja ilma oma numbri tähistuseta loodusrekord on ise juba üks rekordite rekord.

Et nii väiksel maal võib leida nii palju rekordeid on tõsiasi, mis meid kõiki peaks kõnetama. Selline suur number 870 märgib meie looduses valitsevat mitmekesisusest.

Tänusõnad !

Rekordite koguja tänab kõiki ja arvukaid loodusrekordite uudistajaid. Seda igareedest rubriiki sai alustatud 2. sügiskuu päevast 2019. aastal. Kõik teadaolevad rekordid on nüüdseks teadvustatud ja tutvustatud. 

Tänades, Marek Vahula. 

Pildistas LK team

Sarapuu emasõis lähemaltvaates

Harilik sarapuu         Corylus avellana

Sarapuud kasvavad meie looduses ebaühtlaselt ja alustasid õitsemisega enne tänavuse lõokesetalve saabumist. Kui kasvupinnas on lubjarikas, sobib see sarapuude kasvukohaks. Salumetsades võivad  sarapuud moodustada tiheda põõsarinde, sest sarapuudele sobivad varjulised kasvukohad.

Pildistas Kristel Vilbaste

Karulaugu kasvukoht Jõgevamaal

Karulauk      Allium rüsinum

Loodusest tuleks karulauku korjata nii, et kasvukohad säiliksid.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Noored hülgehakatised alustavat iseseisvat elu

Hallhüljes       Halichoerus grypus  

Noored hülged arenevad oma instinktidele toetudes karvavahetuse järgselt nüüd juba meres, aga ega nimetatu ei ole kergete killast.

Täiskasvanud hallhüljeste poegimisjärgses mereelus on oluline toitumine ja vajaliku leidmisele võib mõnel isendil kuluda energiat liikumiseks ööpäevas kuni poolsada kilomeetrit. Sest harva leiavad hülged omale head kalaveed puhke- ja poegimisalade lähedusest.