aprill 2025

Pildistas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Kollane ülane eile hommikul Alam-Pedjal

Kollane ülane       Anemone ranunculoides

Kirjutas Kaja Lotman

Pildistas Nele Sõber

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Joosep Tammemäe

Laulurästa pesa

Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel

Keskkonnaameti plaanilised kontrollreidid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel on linnustikule kõige suurem mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus, mil lindudele peab andma võimaluse järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. Lindude pesitsusaegne häirimine on seadusega keelatud ja kui kontrolli käigus tuvastatakse lindude pesitsemine, raie peatatakse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Harilik lõokannus

Esmaspäevast reedeni kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 6,2…10,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 3,7…8,0 kraadi võrra.

Päevad olid päikesepaistelised ja maksimaalsed termomeetri näidud tõusid pärast lõunat õhus 11,5…17,5 kraadini.

Selge taevaga jahtus õhk öö jooksul kiiresti ja temperatuuride kõikumised ööpäeva jooksul suured.  Mitmel hommikul esines maapinnal halla. Õhus registreeriti soojade päevadega perioodil Jõgeva ilmajaamas külmakraade kahel ööl — teisipäeval -1,4 °C ja kolmapäeval -2,6 °C.

Lähenevast järsust ilmamuutusest andis reedel märku tugev tuul.

Kirjastus Varrak

Ain Raal ja Kristel Vilbaste on nii eraldi, kui kahekesi koos kirjutanud palju raamatuid. Populaarseimad „Eesti ravim­taimede” kõik kolm osa.

Nüüd on autorid jõudnud meie taimede ohtlikuma seltskonna juurde. Selgub, et meie looduses leidub üle paari­ kümne taime, mis võivad lausa tappa! Mõne mürgisus on üldteada, mõni teine seevastu on aga tavainimesele täielik üllatus, kuigi võimalus kohata teda looduses või aiaski on üsna suur. 

Et ikka mõnusasti looduses käia julgeksime, tuleks neid taimi kindlasti tunda.

Lisaks taimede kasvukohtadele, äratundmisõpetusele ja teabele, kuidas nad meie organismis kurja teha võivad, annavad raamatule erilise väärtuse huvitavad sissevaated ajalukku ja rahvapärimusse.

Pildistas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Varsakapjade kasvukohad on hommikul Alutagusel jääs

Harilik varsakabi      Caltha palustris

Lõokesetalve külmad ööd kestavad. Varsakabjad on mitmeaastased suvihaljad rohttaimed tulikaliste sugukonnast, kes kasvavad jalad vees.

Kasvukohad jäävad märgadele heinamaadele, luhtadele, veekogude kaldaaladele, kraavidesse. Aga õitsevale taimele ilma kummikuteta juurde ei pääse.

Linnuviktoriini koostas ja pildistas Arne Ader, loodusemees.ee

Sinitihase pesa

Eesti metsades pesitseb sadakond linnuliiki. Järgnevas viktoriinis tuleb neist ära tunda veerand.

Kuigi valikus on omajagu tavalisi metsalinde, lisab seekordsele väljakutsele raskust asjaolu, et kolmandikul juhtudest tuleb liike määrata munade põhjal.

See viimane pole muidugi kiusu pärast, lihtsalt munapühad on saabumas!

Võistlusviktoriin kestab kuni 20.04.2025.

Mine küsimusi lahendama: LINK

Video salvestas LK team

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Möödunud nädala soojemate ilmadega tärkas metsaalustesse veesilmadesse uus elu

Pistesääsklased         Culicidae

ELF-i kampaania - Konnad teel(t)

Pildistas LK team

Oli kord konnake…

Talgud „Konnad teel(t)“ kestavad kuni 30. aprillini

Lõotalv seiskas kahepaiksete liikumise, aga ilmad muutuvad järgmisel nädalal uuesti soojemaks ja päev pikeneb ning soojendav päike utsitab loodust tagant, käes on ärkamise aeg!

Ärkamas on ka konnad, kes asuvad talvekodust kudemisalade poole teele mööda oma ürgseid rändeteid. Paraku ristuvad need inimeste liikumisradadega, kus igal aastal hukkub autorataste all loendamatu arv kahepaikseid.

Tutvu, kuidas Sa saaksid kampaanias osaleda: LINK

Pildistas LK team

Lumi-nuisamblik

Lumi-nuisamblik         Sclerophora pallida

Lumi-nuisamblik kasvab meil vääriselupaiku iseloomustavas looduses ja on ka Punases raamatus kirjas.

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Emaslind Helju pesal

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Pesakaamera: www.kotkas.ee

otsestriim | uudised | foorum

Veebikaamera kuvatõmmis Swnja, LK foorumist

Hommik must-toonekure pesas

Harvad on need aastad, kui aprillikuus jääb lõokesetalv tulemata ja mõnel aastal on lumi maas püsinud nädala või isegi kauem.

Selliste ilmadega vaikib linnulaul ja katkeb linnuränne. Keeruliseks läheb olukord nii saabunud kui läbirändel olevatele värvulistele, sest nende kiire ainevahetus nõuab ellujäämiseks kergelt leitavat toitu, aga samuti varjekohti, et sulestik vastu ööd kuivana hoida ja mitte külmuda.  

Pildistas LK team

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

Pildistas LK team

Pajuutu

Paju        Salix