aprill 2025

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumikate moodustus ja sulas korduvalt

Nädal algas külma hommikuga. Kella kuue paiku mõõdeti Jõgeva ilmajaamas õhus -7,9 °C, mis osutus kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks ja madalam kui tänavune märtsikuu absoluutne minimaalne õhutemperatuur. Hommikul oli maa hallast valge ja õitsvad kevadlilled longu vajunud. Veeloigud olid jääs ja muld pinnalt kõvaks külmunud.

Külmast longu vajunud märtsikelluke

Pildistas LK team

Päikesevalgus toidab loomi b-vitamiiniga

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Kõik meie karud on ärganud ja hulguvad ringi. Varasemad ärkajad olid märtsikuu soojade ilmadega isakarud, aga soojalaine lõpul märgati jälgi, mida jättis emakaru koos talvel sündinud poegadega.

Pildistas LK team

Metsakähariku kasvukoht

Metsakäharik          Rhytidiadelphus triquetrus

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Emaslind Kerli saabus pesale

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Kergu ja Kerli pesamets asub Pärnumaal, aga tuulepargi arenduspiirkonnas. Pesaomanik isalind Kergu saabus juba pesale 1. aprillil ja lind kannab vasakul jalal rongast nr-ga 7047.

Pildistas LK team

Tüviksammal

Harilik tüviksammal          Climacium dendroides

Pildistas LK team

Kiiriksamblik

Perekond kiiriksamblik         Opegrapha

Sellised näevad välja vääriselupaikades kasvavad kiiriksamblikud.

Rajakaamera ülesvõte LK team

Pruunkaru ja täiskuu

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Täiskuu aegu muutub loodus rahutuks: nii inimesed, loomad kui veel rändel liikuvad suured linnud.

Täiskuu aeg on saabumas

Pildistas ja videoklipi salvestas LK team

Jõgivästrik

Jõgivästrik        Motacilla cinerea

Tartu Ülikooli muuseum kogu ÜAMF 280:2F

Viktor Masing esineb Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis tema 70. juubeli konverentsil, 11.aprillil 1995. aastal

Viktor Masing (1925–2001) oli meie loodusteadlaste hulgast isiksuseks, kelle mõju ei ole Eestist kadunud. Pedagoogina koolitas Viktor Masing bioloogide põlvkondi olles samas harvanähtavate teadmistega botaanik, biogeograaf ja klassikaline looduseuurija.

Viktor Masing lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli (1956) ja omandas samas bioloogiakandidaadi kraadi (1958), sai bioloogiadoktoriks (1969), professor (1971), emeriitprofessor (1992) ja oli Eesti TA akadeemik (1993). Tunnustatud botaanik lahkus meie hulgast 18. märtsil 2001. aastal.

Viktor Masing tutvustab umbes 2000. aastal Tartus oma ja kaasautorite teoseid: