Kormorani veebikaamera
Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu veebikaamera
otsestriim | uudised | foorum
Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu veebikaamera
otsestriim | uudised | foorum
EOÜ kutsub vaatlustes osalema
Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Tänu järjekordsele soojalainele on linnukevades toimunud märgatav areng ning viimase nädalaga on meile jõudnud koguni kuusteist uut rändlinnuliiki. Lisaks soodsatele ilmaoludele on seda kindlasti soodustanud hea vaatlusaktiivsus, eriti pühapäevasel linnade linnuvaatlusel osaluse näol. Pühapäeval märgati meil koguni seitset uut saabujat.
Uued saabujad 2.04 seisuga:
Luitsnokk-pardid
Rekord nr. 868 Meie suurim laululind
Ronk ehk kaaren Corvus corax
Meie suurimaks laululinnuks on ronk ehk kaaren ja seda kõri anatoomilise ehituse järgi.
Pildistas LK team
Pildistas LK team
Lepiklilled
Harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
Lepiklilled õitsevad seltsingutena, kus näeme palju kollaseid õisi. Valgusrikastes veel raagus puude all kasvavad kivirikulased, kes on enamalt jaolt mitmeaastased taimed.
Kasvukohtadena eelistatakse rikkaliku niiskusega lodu-, lammi- ja soometsi, poriseid põllupeenraid, aga samuti allikate ning ojade võsastunud kaldaalasid. Väikese ja hapra juurekavaga taimed saavad hästi areneda kevadniisketel ja huumuserikastel muldadel.
Video salvestas bozena Isia, LK foorumist
Tänaöine sündmus, mis must-toonekurg Kergu õnneks ebeõnnestunult lõppes
Must-toonekurg Ciconia nigra
Hirmutav sündmus, mis möödus täna veidi enne kella viit varahommikul lõppes isalinnule vaid ehmatusega. Öine valgustus kurepesal toimib ja veebikaamerat saavad unetud öösiti vaadata.
ELFi aktsioon „Konnad teel(t)“
Pildistas Peep Saluvee
Konnad kevadiselt liikvel
Kevadiselt soe ilm tegi väga kiire alguse kahepaiksete kevadrändele terves Eestis. Kui eelmise nädala lõpus öised temperatuurid plussi läksid, startisid konnad kohe sigimispaikade poole. Eestimaa Looduse Fondi ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid. Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel hukkuvate kahepaiksete ohutult üle tee toimetamine.
Metskurvits ehk nepp Scolopax rusticola
Tavaliselt algavad juba märtsis metskurvitsatel varakevadised mängulennud. Muidu peidulise eluviisiga metskurvitsad muutuvad nähtavateks kevadõhtutel. Siis siirduvad isaslinnud mängulennule, et oma eluala piire sirgjoonelise lennuga tähistada ja seda veel iseloomulike häälitsuste saatel. See paneb vaatleja heli tekitajat lennul otsima.
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval vaatles saabuvaid rändlinde 88 inimest 24 linnas. Kõige linnurikkamaks linnaks osutus tänavu Tallinn täpselt saja liigiga.
Pühapäeval vaatles 88 inimest 24 Eestimaa linnas kokku 133 linnuliiki. Tänu varasele kevadele said seekordsed liiginimekirjad väga pikad ja nii mõneski linnas kohtasid vaatlejad rohkem liike kui varasematel aastatel.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus vaatlejad panid kirja sada linnuliiki. Pealinnale järgnes 93 liigiga Haapsalu. Kolmandat kohta jäid 82 liigiga jagama Tartu ja Võru, mis osutusid ühtlasi kõige liigirohkemateks sisemaalinnadeks.
Ülesvõtte saatis LK team
Oonurmel nähti kahe peaga ilvest. Ühe suuga loom laulis ja teisega vilistas vaikset viisikest
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Üksikud haavad alustasid õitsemist
Nädala ilmastik kujunes tavapärasest soojemaks, eriti nädala teisel poolel. Esmaspäeval sadas hommikul Jõgeval veel lund, mis peagi läks üle vihmaks. Teisipäeval ja neljapäeval oli hommikul hall maas, kolmapäeva hommik oli tiheda uduga. Miinuskraade esines öösiti õhus esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast neljapäevani 0,3…4,5 kraadi piires, mis ületas normi 0,7…4,8 kraadi võrra. Suur ööpäevane temperatuuri amplituud (15,3 kraadi) esines neljapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti -5,1 °C ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus 10,3 °C, ööpäeva keskmine õhutemperatuur 2,5 °C.
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Enne puude lehtimist õitsevad segametsade alusrindes väheharunenud ja madalad põõsad, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ja õitsemisega tuleb kiirustada enne kui puud lehte lähevad.
Taim eelistab lubjarikast kasvukohta, aga kergelt soostunuid ja viljakaid muldi. Headeks kasvukohtadeks võib pidada päikesepoolsemat lehtpuu võsa. Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta taime kusagil.
Kotkaklubi, www.kotkas.ee
Kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
otsestriim | uudised | foorum
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.