juuli 2025

Linnuatlase töörühm

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Kuldnokad

2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused

2025. a. pesitsushooaeg on nüüd enamiku liikide jaoks möödas, mistõttu pesitsuskindluse tunnuste lisamist vaatlustele tuleks oluliselt tagasi tõmmata. Näiteks laulvaid kuldnokki kohtab nüüd väga erinevates elupaikades, millest suur osa ei ole pesitsusbiotoop, liiati õpivad laulmist ka tänavused noorlinnud. Seega juulikuist kuldnokavaatlust PlutoFisse kandes on mõnelgi juhul põhjust märkida tegevuseks „s” (laulev isend), kuid pesitsuskindluse väli tuleks jätta täitmata. Kindlasti kehtib viimane soovitus ka kohatud kuldnokasalkade ja -parvede puhul, mis arusaadavalt ei kajasta võimalikku pesitsemist.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Tara-seatapp

Tara-seatapp                 Calystegia sepium

Harilik kassitapp          Convolvulus arvensis

Muidugi hakkavad silma suurte, heledate ja lehterjate õitega seatapud ja kassitapud, mis õitsemisega alustanud.

Ei tapa need taimed, ei sigu ega kasse, sest tappudeks nimetatakse eesti keeli vääntaimi ja tapuaed ongi selliste taimede tarbeks püstitatud. Vahel kasvatatakse sarnaselt ka humalaid.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Liht-naistepuna

Liht-naistepuna                 Hypericum perforatum

Kandiline naistepuna       Hypericum maculatum

Liht-naistepuna alustas tänavu õitsemist juulikuu alul, aga taim õitseb pikalt. Lähedase liigikaaslase, kandilise naistepuna, õitsemine algas samuti juulikuul. 

„Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse”, nii teadis vanarahvas sel taimel võluväge olevat.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Vaarikas

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

Aastati on vaarikasaagid meie looduses üpris erinevad. Seda mõjutavad nii õitsemiseaegsed öökülmad või takistavad vihmased ilmad putukatel taimi tolmeldada ja suvine põud jätab marjad kribalateks. Hea saagikus kordub kolme-neljaaastase sammuga.

Eesti Astronoomiaselts annab teada

Augustikuus ootab taevavaatlejaid aasta ilmselt tuntuim meteoriidisadu – Perseiidid. Seda tänu antud meteoriidisaju stabiilsusele, pikale kestvusele (17. juuli kuni 24. august), perseiidide kiirusele ja nende rohkusele.

Meteoorisaju nimi tuleb tähtkujust, kust sel ajal langevad meteoorid näivad tulevat ehk teisisõnu radiandist - Perseuse tähtkujust. Meteoorisadu nautides pole aga mõtet täpselt selles suunas vaadata, sest siis võivad mõned langevad tähed märkamata jääda. Tasub veidi kõrvale vaadata.

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist

Rõngaste ja saatjatega kurepojad pesal

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Vaade Laiuse voorelt

Nädal oli palavate ilmadega. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeva ilmajaama andmetel kogu nädala kestel 20 kraadist kõrgemana, kõikudes 20,1…23,0 kraadi piires. 

Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeviti 25,9…29,3 kraadini. 

Rohusilmik kauni telekia õisikul

Öösiti langesid siinkandis õnneks minimaalsed õhutemperatuurid 13,4…17,8 kraadini, mis võimaldas pärast päevast palavust eluruume jahutada. 

Pildistas LK team

Lehitu pisikäpp kasvukohal

Lehitu pisikäpp          Epipogium aphyllum

Lehitu pisikäpp on meil kasvavate orhideede hulgas haruldus ja samas rangelt kaitstud liik.  

Pildistas LK team

Villtakjate kasvukoht metstee veeres

Villtakjas         Arctium tomentosum

Pildistas LK team

Kukesabad õitsevad

Harilik kukesaba         Lythrum salicaria

Pildistas Kristel Vilbaste

Allpool olevad fotod Vikipeediast

Tiibadega mullamurelane

Mullamurelane ehk must sipelgas         Lasius niger

Veebikaamera kuvatõmmis IcaAge, LK foorumist

Väike-konnakotkast saab peatselt noor kotkas

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Väike-konnakotkaste pesas koorus kotkapoeg 13. juunil. Seega saab kotkapoeg täna pooleteise kuu vanuseks.

Pildistas LK team

Suur haavaklaastiivad paarituvad       

Suur haavaklaastiib        Sesia apiformis

Palusime määramisabi putukamehelt Urmas Tarteselt:

Pildistas LK team

Tigude jäljeread taime lehel

Eestis elutseb teadaolevalt üle kaheksakümne liigi maismaatigusid. Enamus neist ei torka silma, kas oma pisikeste mõõtmete või peidulise eluviisi tõttu. 

Teod on peamiselt öised rändurid ja nende tegutsemise jälgi avastame tavaliselt hommikul, aga selleks ajaks on teod taimedelt lahkunud ning peitunud neile teda olevatesse varjepaikadesse. Tegutsejaid reedavad taimedele jäänud limased jäljed. 

Kuid pilvise või sajuse ilmaga ei pruugi teod taimedelt lahkuda ja sel juhul võime neid  üsna kergelt avastada.

Pildistas LK team

Laialeheline neiuvaip kasvukohal

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine