Artiklid

Möödunud 2017. aastal jätkus metskitsel süüa ja külma ei pidanud kannatama. Oli hea aasta.
Foto: Tarmo Mikussaar

Täiskasvanud metskitse talvekarva juurde kuuluvad kontrastsed heledad laigud kurgu all.
Foto: Tarmo Mikussaar

Gella "peigmees" harjus Elistvere pargis nõnda vabalt ringi kondama, et lasi end inimestel vaadelda ja pildistada. Telefonifoto napsas Elle.
Foto: Elle Mäerand

Vaata otsepilti siit.

Metskitsed talvisel ajal asulate lähedal põldudel.
Foto: Tarmo Mikussaar

Talve hakul, kui lund veel napib, aga pimedaid öötunde on hoopis rohkem kui nappi päevaaega, hakkavad metskitsed väikseid salku moodustama ja rohkem külade ja asulate lähedale hoidma. Üheks põhjuseks on kiskjate surve suurenemine. Rohkem päevase eluviisiga metskitsed tunnevad ennast asulate lähedal natuke turvalisemalt, sest inimest pelgavad kiskjad nagu hunt ja ilves ei julge valgel ajal asulate lähedale tulla. Küll aga võivad nad pika öö jooksul julgust koguda ja tühja kõhu sunnil mõnd metskitsesalka ka vahetult küla lähedal rünnata. Pole harvad juhused, kui metskitsed seepeale koerte haukumise saatel päris külatänavale ja majade vahele pakku jooksevad. Esimene lumekirme avab jäljeraamatu, mis annab öösel kuuldule kohe selgust juurde.
 

Tarmo Mikussaar

Sarvede lugu. Aasta looma fotonäitusel näeb piltidel soku sarvede kasvamislugu, kuidas pisikestest muksudest saavad pehmed "sametsarved" ja suveks täispikad harulised sarved. Ja vaid poole aasta pärast on sokul jälle pea paljas!
Foto: Kalmer Lehepuu

Neljapäeval RMK Tallinna kontoris avatud metskitse teemasel näitusel pärjati parimad kabrafotod ja kohapeal vaadati kogu seltskonnaga ka seintele riputatud fotod üle, et kas kõik kitsega seonduv ikka on näitusel esindatud. Tõdeti, et on küll - saab hea ülevaate kitse aastaringist ja tegevusjälgedest metsas, põllul ja heinamaal. Ootame näitust külastama ka kooligruppe ja lasteaedu, et ka väiksematel kodanikel kitseelu paremini selgeks saaks.

Auhinnatud tööd:

Aasta Looma kodulehe toimetus, Eesti loodusmuuseum ja Looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulekonkursil osales tänavu kokku üle 400 võistlustöö 53 koolist. Väga tihedast konkurentsist valis žürii välja 15 kirjatööd, mille autoritele korraldab Aasta looma kodulehe toimetus preemiareisi metskitse elupaikadesse. Laseme siinkohal kõlada ühel preemiasaanud luuletusel:

Rännak

metskitse mesine meelitus
haaras mind haavametsa
pätsis mind pärnametsa
põrgatas põllule

Foto autor: Ingmar Muusikus

Neljapäeval, 16. novembril avatava Aasta looma fotovõistluse "Kaber kabejalakene" näituse piltide ja nende rikkalike allkirjade varal saab tundma õppida eri vanuses kitsede nägusid, isast ja emast kapra suvel ja talvel, soku sarvede kasvamise eri etappe, magamisaset metsa all, jälgi ja palju muud. Et näitus on koostatud peaasjalikult hariduslikel eesmärkidel, on näitust vaatama oodatud koolilapsed, õpetajad, lasteaialapsed ja loomulikult kõik teised huvilised. Näitus jääb avatuks RMK Tallinna kontori aatriumis aadressil Toompuiestee 24. jaanuari lõpuni. Fotovõistlust korraldab Aasta looma kodulehe toimetus. 

Helen Arusoo

Talvel, kui lund on palju, kogunevad kitsed suurtesse karjadesse.
Foto: Kalmer Lehepuu

Aasta looma fotovõistlus "Kaber kabejalakene" ootab kõiki kitsega seonduvaid pilte. Eesmärk on koostada hiljem kena näitus, kus kitse eluring oleks võimalikult rikkalikult esindatud.
Foto: Tarmo Mikussaar

Veel täna ja homme ootame osalema pilte metskitsest Aasta looma fotovõistlusele "Kaber kabejalakene". Et näitus kujuneks rikkalikuks ülevaateks kitse tegemistest, ootame portreepiltide kõrval ka kuvasid tegevusjälgedest nagu kitse magamisasemed, pusklemises kannatada saanud oksad, mahahõõrutud sarvenahk, sõrajäljed jne. Vaadake meie fotovõistluse kodulehelt, kas teil on ehk midagi oma lauasahtlist fotovõistlusele lisada. Ka rajakaamera kuvasid võite võistlusele saata. 
Parimaid ja huvitavamaid pilte ootavad auhinnad. 
Näitus piltidega avatakse 16. novembril RMK aatriumis Toompuiestee 24. 

Helen Arusoo