Nädal metsas

Rajakaameraid üle vaatama minnes kohtusin värskelt koristatud talirapsipõllul kitseperega. Paistavad olema tall ja ema kes ka metsas asuva fotosid tegeva rajakaamera ees käinud. Tall usaldab kõiges vanalooma. Noor kitsehakatis märkas mind, aga jäi vaid jälgima. Kui on vaja otsustada, siis otsustab ema. Emasloom mind aga ei märganud ja seega nositi põlluservas rahulikult edasi. 

Keset õitemeres aasa tõusis kits üles ja kalpsas metsa poole. Üksi, lähiümbruses talle maas ei olnud. Seega on talled niivõrd väikesed, et emale veel ei järgne. Kits hoiab neid varjulises kohas peidus ja käib seal aeg-ajalt imetamas. Vahepealse aja veedab emasloom rohtu nosides ja eemal pikutades puhates. 

Talvekarv ei ole veel korralikult mahagi aetud, aga juba teevad ringe.

Esimesed titeuudised! Loodusfotograaf Kalmer Lehepuu sai pildile ühe selle aasta esimestest tähnilistest metskitsetalledest. Pildistatud Valgamaal. Emakits jätab vastsündinud talle varjulisse sünnikohta lamama ja käib teda seal aeg-ajalt imetamas. Kitsetalled kosuvad turvalises peidukohas nädalakese ja alles seejärel hakkavad emaga kaasas käima. 

Ka meie rajakaameratega jälgitavatest kahest karjast on vähemasti põllukarjas esimene tall kuskil rohututis lesimas. Läbi binokli oli näha, et ühe vanema kitsemamma kõht on juba kadunud. 

Noorel sokul kael juba kenasti rebasekarva ja talvekasukas peagi metsa alla poetatud. Metsa alla vedelema aga vana kasukas ei jää, sest taaskasutus on moes ja paljud soojad torukarvad leiavad uue kasutuse lindude pesades. 

Jahedate ilmadega nädala lõpus jõudsid piiritajad kohale. See peaks tähendama, et soe saab peagi kindla võidu. Saab ju piiritaja oma toiduse vaid õhust putukaid püüdes. Putukaid paistab nüüd jaguvat, muidu oleks kauged rändurid saabumisega veel viivitanud. 

Kitsemamma käis kaamerat uudistamas. Kõhu suurus näitab, et poegimine pole enam kaugel. Emasloomade liikumine juba üsna raskejalgne.

Viljandi kandis käis rajakaamera ees juba esimene puhtaks nühitud, tuttuute sarvedega sokk. Paari päevaga on sarved nii puhtkas tehtud, et midagi pole karvadest järel.

Samas on noorematel sokkudel sarvekasv veel hargnemise staadiumis ja naha maha ajamine veel kaugel ees. 

Foto: Priit Vahtramäe

Noore sokupoisi esimesed sarved kah juba täismõõdus.

Metskitsemetsas alustasid õitsemist esimesed sinililled. Kevadekuulutajatest jõudsid kohale metsvindid ja punarinnad. Kui metsvindid laulavad veel tagasihoidlikult ja enamasti vaid laulu esimest poolt, siis punarinnad rõkkavad täiel rinnal. Hommikuti kuuleb sellest nädalast kuusikus tihti ekslikult kakkudeks peetavaid kaelustuvisid uhuutamas.

Läinud nädala esimisel päeval sai päev sama pikaks kui öö, ehk oli kevadine pööripäev. Algas kalendrikevad. Nüüd on kuni suvise pööripäevani välja iga päeva valge aeg pimedast pikem. 

Sokkude nahksed sarved on jõudnud pea täismõõtu kasvada.

Läinud nädala soojad jõudsid sulatada enamuse lumest. Valgeid lapikesi peitis veel vaid metsaalune. Metskitsekari hakkab lagunemise märke näitama. Kui videos näeme väikest osa talvisest karjast veel koos, kipuvad muul ajal sokupoisid juba eraldi liikuma. Kaks uhkete sarvedega vanemat sokku ja paar eelmise aasta possi, kelle päid saavad sel suvel ehtima esimesed väikesed pulgad.

Soosaarel oli mägra aasta viimasel nädalal liikumist küllaga. Väljas olid nii mägrad kui kährikud. Mägrad tegid pikemaid tiirusid linnakulähedases metsas, nagu eelmisel nädalal. Kährikud olid ka julgemad ja paistsid liikuvat üsna peremeeste kannul.

Kokku sai loetud kasutuses olnud uruavad. Neid oli kuus, kõik linnaku välimises ääres. Keskosa madalamaks vajunud vanemad käigud püsisid aasta läbi jälgedeta.

Aasta pimedaim nädal oli soe ning seetõttu selle aasta jõule Soosaare mägrad maha ei maganud. Kaamerate ees käisid ära linnaku kõik kolm looma. Ka paks ja koheva sabaga vana isamäger, keda siiani kõige harvem väljas nähtud on. Ikka oli põhitegevuseks kasukate korrashoid. Erinevalt eelmiste nädalate väljas käimistest paistis seekord, et tehti mõned pikemad tiirud ka metsa all ning väljas oldud aeg ei piirdunud vaid uruavade ees askeldades nagu seni. Paaril salvestisel näeme mäkra niisket ja märga lehesodi kokku kraapimas.

Ilmad püsisid nulli lähedal. Päeval sulatas ja öösel külmetas. Soosaare mägrad olid nädala keskel aktiivsed kolmel järjestikusel päeval. Konte oli vaja ju sirutada. Maa all urgudes ei mahu end korralikult sirgeks ajama ega sügama. Mäkrade väljas käimised möödusidki põhiliselt nii ennast kui kaaslast sügades. Kondid sirutatud, kasukad korda tehtud, jagus aega ka pesa uuenduseks. Mõlemad väljas liikunud mägrad tassisid urgu mitmed sületäied lehesodi. Üks kord jäi kaamerasse ka vana pesamaterjali urust välja toomine.

Nädala alguses käisid kõik kolm Soosaare mäkra urust väljas. Kohevas lumes sumpasid nad kergelt, aga kui päevase sula järgselt rabeda kooriku peale külmetas, oli astumine ettevaatlik. Ka kährikutele ei meeldinud selline ettearvamatu jalgealune. Mägrad piirdusidki nädala alguse väljaskäikudega. Ülejäänud aja tukuti urus ja linnakul käisid vaid kährikud. Veel käis urgude juurest metskits läbi. Pärast neljapäeva keeras ilm suurele sulale ning taas kord kattis udu kõikide kaamerate objektiivid. Salvestisi oli palju, aga näha polnud mitte midagi.

Soed taas Salumetsa linnakul. Ühte näeme kaamera ees, teise hundi silmapaar vilksatab viivuks metsa varjust. 

Lumeta nädalal oli Soosaare kaameratel tööd küllaga. Vahepealse külmaga urgudesse konutama jäänud mägrapere tundis õhusooja ning pistis nina välja. Salvestiste järgi käidi isegi metsa all uitamas. Niisama uudistamas, aga kindlasti ka söögipoolist otsimas.

Läinud nädala alguses valitses veel täitsa korralik talv. Soosaare linnakut kattis paras lumevaip ja mägrad jäid püsivalt urgu tukkuma. Ka kährikud ei kippunud külmaga uruavadest kaugemale.

Soosaare linnakul on pärast lume tulekut olnud vaikne. Mägrad tukuvad urus. Vaid korra käis üks lumel tatsamas. Rajakaamera salvestab mõnikord palju tegevuseta kaadreid. Näiteks lumesadu või eest läbi lendavad tihased võivad aparaadi tööle panna. Päeval on linnakul vaikne ja valge. Ilus!

Mäger Soosaare linnaku uruesisel värskelt mahasadanud lund uudistamas.

Läinud nädalal sadas maha järjekorras teine lumi, ning paistab, et nii lähiajaks jääbki. Ilmateate järgi tuleb lund järjest juurde, ka miinuskraadid saavad talvised püsima. Värske lumega käitusid metsaloomad tavapäraselt. Jäädi paiksemaks ja kaamerate ees oli seetõttu vaiksem. Mägradki on püsinud peale lumesadu toas. Eks ole saabunud ka aeg, mil urgu taliuinakule sätitakse.

Enne lume tulekut oli aga nädal ootamatult vilgas.  

Salumetsa kaameras käisid hundid! Näeme, et seekord longiti lihtsalt niisama linnakult üle ja nuusutati kasetüve, mis tundub paljude metsaelanike poolt kokkulepitud piiripostiks olevat. Tüvele on sirtsutanud nii mägrad ise kui ka kährikud, rebased. Metssead on samuti end vastu seda kaske nühkinud. Kahju, et rajakaamera järgmist videot ei salvestanud. Huvitav olnuks näha, et kas ka hundile on see puu sama oluline. 

Rajakaamera salvestas unikaalsed kaadrid mägra ja kähriku suhetest. Vähemalt mägra aasta meeskonnale ei ole teada, et midagi taolist oleks varem pildile saadud. 

Emamäger näitas enda täit ilu ka päevasel ajal! Kui muidu on kõik mustvalged mägravideod olnud hämarast ajast, siis nüüd käis emamäger linnakul suisa keset päeva ja kaamera salvestas esimese värvilise video.   

Soosaare linnakult nüüd rohkemate uudistega. Kaamera ees käisid läinud nädalal kõik kolm mäkra, keda siin ka varem, enne pikemat pausi näha on olnud. Suur paks koheva tömbi sabaga isamäger, suur paks ja kitsama sabaga emamäger ning nüüdseks ka juba üsna paks, kuid kitsama sabaga noor mäger. Nooremat mäkra eristavad emasloomast vaid proportsioonid. Tema keha on peaga võrreldes väiksem. 

Päris tükk aega on möödunud selliselt, et Soosaare mägralinna rabapoolsete urgude ees, kust siinse linnaku jälgimist alustasime, käivad vaid kährikud ja teised külalised. Algul mängulusti täis ja end kodus turvaliselt tundnud mägrad aga enam mitte. Nende jäljed ja tegemised on viimasel ajal vaid tagumiste urgude juurde jäänud. Kaks nädalat tagasi panime ka sinna kaamera, ja esimene ports videolõike on käes.

22. septembril oli sügisene pööripäev. Öö on nüüd kuni kevadeni päevast pikem. Õhtuhämaruses juba sedavõrd jahe, et linnakule tulnud seakarja hingeõhk aurab. Tore on näha kevadisi põrsaid kosununa ja üldse, et siinsetes metsades karjad suured ja terved. Mõnikümmend kilomeetrit eemal on pilt teine. Katk tööd tegemas ja karjad kahanevad. 

Kus on, sinna tuleb juurde. Rajakaamera salvestas Soosaare linnakul hundi! Susi tegi kiiret sörki ja kaamera sai kätte vaid kaadrist lahkuvad tagajalad. Kohe video alguses.

Soosaarel on kährikupaar tihe külaline olnud. Vaadatakse just seda uru suuet, mis põhikaamera ette jääb. 0:15 vaatab kährik ärevalt raba suunas, tõenäoliselt oli põhjuseks metsseakari. Ka mäger näitas end paaril korral. Oli kole umbusklik. Päris urgu ei pugenudki. Videos 0:47 sekundil nuusutab uruesist ja teeb kiiret minekut. Tülika üürniku lõhna ei saa rahulikult võtta.

Nädal metsas ilma mäkrasid kaamera ees nägemata. Ei käinud peremees nägu näitamas Salumetsa linnakul ega olnud märki ka seni mängulusti täis Soosaarel. Soosaarel vast põhjuseks äsja kaameratele paigutatud vihmakatted, mis võisid kahtlaselt lõhnata. Mägrapere otsustas seega sel nädalal kaamera ette mitte ilmuda. Loodetavasti kasutasid teisi sama linnaku tagumisi urge, kuhu kaamerasilm ei ulatu. 

Aga vaatame siis teisi metsaloomi, kes külla tulid. 

Soosaare mäkrade trall jätkus ka läinud nädalal. Videos 0:15 peal on kuulda ka üks paljudest häälitsustest, mida mäger teha oskab. Selle aasta mägrapoegi paistab seniste salvestiste põhjal vaid üks olema. Ei saagi aru, kas veidi suurem mäguline on mõni eelmise aasta noor või koguni mägraemand ise.

Soosaare linnaku esimene kaamerasalvestis. Metsisekukk tundub end siis koduselt tundvat. Video esimeses pooles tukutakse hilist ennelõunat ja teises pooles näeme kuidas käib kivikeste pugusse noppimine. 

Metskits käis mägralinnakul seenel.

Alates rajakaamera ülespanekust eelmise aasta lõpus, on mägralinnakut kahel korral külastanud ka metskits. Mõlemad korrad on olnud üllatavad ja pannud kulmu kergitama. 

Taas üks nädal mäkradeta. Ei olnud neist märki linnakul ega ka teise lähedal olnud urgude juurde pandud kaamera ees. Vaatamata meie põhikangelase puudumisele, oli elu metsas vilgas. 

Tuttav üheteistpealine metsseakari linnakul. Ka mäger näitas end sel nädalal viimaks näole. Video lõpus otsib tagumise urusuudme ees kivikesi siin sarapikus ja kuuskede ladvus tihti häälitsev mänsak. 

Kus mägrad on? Kas suvilasse kolinud? Linnakul käivad praegu vaid kährikud ja rajakaamerasse jäi ka lustakate põrsastega metseakari. 

Sarnaselt Saaremaa mägrakaamera linnakule on ka meie Harjumaa mägralinnakus kummaline vaikus. Mägrad on kadunud. Linnakul käivad regulaarselt vaid kährikud. Uurivad ja nuusutavad ettevaatlikult urusuudmeid. Sisse minna ei söenda. Ju ei peeta kindlust veel mahajäetuks.

Selle nädala video tuleb veidi uuenenud võttenurga alt. Tõstsime rajakaamera teise puu külge. Eelmises kohas paistis, et urusuudmed jäid liikumisanduri jaoks natuke kaugeks. Kaamera on nüüd mõned meetrid lähemal, seni paremale jäänud urusuudme ees. 

Lemmikud mägralinnakul. Kell on veidi enne kolme öösel. Lähim küla kilomeetrite kaugusel. 

Sellel nädalal käisid linnakul kaks armast kutsut. Nuuskisid uruavasid ja ei teagi kui suure ringiga siia sattusid. Lähimate talude juurest on siia mitu kilomeetrit. 

Metsatöll hommikul, mõnikümmend minutit enne seitset kaamera ees. Juunikuu esimene nädal just nii algaski! Puuks maskeeritud kaamera tekitas siiski piisavalt umbusku ja loom sörkis kiirelt tagasi sinna kust tuldud. Napiks jäänud külastus ei jätnud arvatavasti olulist lõhnajälge. Miks muidu kährik vaevalt mõne tunni möödudes muretult linnakul jalutas, mägrapere toalõhnasid ja pesaelu uudistas

Mäger uruesises värskes õhus mõnusalt tukkumas. Aeg-ajalt tuleb ka ümbrust jälgida. Video teises pooles käib aga suur kaevetöö. 

Peale rasket tööd on puhkus alati kosutav. Et aga ka töö ise käes lendaks ja seda mõnus teha oleks, tuleb puhanud peast alustada. Selle nädala videos näemegi mäkra esmalt tukkumas ja siis tööle asumas.

Selle nädala video alguses satub toiduotsinguil üksik metsseakult linnakust mööda jalutama. Silmanud rajakaamerat, ehmub korraks. Veel näeme laanepüü emaslindu ja musträstast. Lõigu lõpus jõuab ka majaperemees ise retkelt koju.

Suure soojaga kevad on ka selle nädalaga pika sammu edasi astunud. Alusmets hakkab lehte minema ja pea on kõik lopsakas ja tihe. Kuslapuud, toomingad, pihlakad on täislehes. Sarapuu, lepad ja kased veel poole peal.

Kui eelmised paar aastat on linnakus käigus olnud vaid kaks urusuuet neljast, väiksemad kaks sissekäiku olnud täisvarisenud ja umbes, siis sel aastal teaks nagu mägrapere erilisemat aastat ära ja kõik neli on töös ja kasutusel.