Artiklid ilvesest

Tallinna Vaba waldorfkooli rajakaamerale jäi peale soku röökimine otse kaamera ees. No küll on ehmatav heli. Nüüd teame, kes seda hirmsat häält metsas teeb!

Mängiv mõtus.
Foto: Kalmer Lehepuu

Metsisekuke talvise ekskremendi lähemal vaatlemisel ei jää kahtlust - peamiseks toiduks on männi okkad.
Foto: Tarmo Mikussaar

Hundikutsikad vanas mahajäetud talupaigas.
Foto: Tarmo Mikussaar

Ilvese jahikoht.
Foto: Ingmar Muusikus

Ingmar Muusikus kirjutab lume sulamise künnisel talve ärasaatmiseks veel ühe loo ilvese jälgede ajamisest.

Märtsi keskel sõitsin Kõrvemaal mööda soometsade vahelist teed Kiigumõisa allikate suunas. Lootus värskeid loomajälgi kohata oli äsja lõppenud tiheda lumesaju tõttu olematu. Lagunenud taluköksi juures pidasin kinni, läksin autost välja ja… mõne sammu kaugusel olid ilvese täiesti värsked jäljed! Ilves oli siit läbi läinud mitte rohkem kui 5 minuti eest. Varasema jäljerea olnuks lumesadu ära kustutanud. “Soojad” jäljed ees, oli põnevus jäljeküti hinges tõusnud kõrgustesse.

Teame, et ilves on Eesti suurim kaslane, kellel on Eestis Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi. Kui hunti peetakse metsa sanitariks, kes murrab saagiks suurelt jaolt  nõrku ja haigeid loomi, siis ilvese kohta on öeldud, et ta toimetab metsas halastajaõe või hirvearstina, kes sööb kõike, kellest jõud üle käib ja kes liigub.
Foto: Remo Savisaar  

Siin on suur ja kõrge puur,
puuris kass on hiiglasuur -
nägu pahasena pilves.
Kas on kass?
Ei, lapsed-ilves! (R. Parve)

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt. 

Rajakaamera video:Tarmo Mikussaar

Rebane on tänavu talvel maias ilvese murtud saakloomadest matti võtma. Koerlasena suudab ta edukalt ilvesest ülejäänud ja hiljem ärakülmunud liha ja konte närida. Kaslaste lõuad seevastu kivikõva toidu järamisega hakkama ei saa.
Foto: Janek Joab