Kui kirglikuks võivad asjad minna ilveste jooksuajal, näeme fotolt, kus täiesti metsik isailves patseerib Elistvere loomapargi jalgradadel. Seal elab üks huvitav emailves.
Et kuulda aga ilvese pulmalaulu, tasub endalgi märtsiööl Elistvere loomapargi poole sammud seada või vaadata-kuulata looduskalendri Elistvere ilvesekaamerat – äkki näkkab.
Foto: Elle Mäerand
Ilvese jälg on veidi ebasümmeetriline, sest kahest keskmisest varbast ulatub sisemine
kaugemale ettepoole. Jälg on ka üpris suur – pikkust on esijalal 7-9 sentimeetri.
Talvel karvase talla tõttu on jälg ebaselge kontuuriga. Sügavas lumes astub ilves tagajala esijala jälge.
Foto: Kalmer Lehepuu
Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Ilves hoidub kitsede lähedusse.
Foto: Remo Savisaar
Lõpuks on talv kohal! Paistab teine vähemalt esialgu mõnusa olekuga. Palja maaga alanud külmad kaanetasid mädad kohad ja üleujutatud alad. Vähemalt kõndides pääseb teatud ettevaatuse korral igalt poolt kuiva jalaga läbi. Kohev ja koorikuta lumikate on just paraja paksusega – ei takista liikumist, näitab jälge, võimaldab maapinnalt toitu kätte saada, mõnedele liikidele pakub sooja öömaja või aitab maskeeruda.
Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves Lynx lynx
Kena üllatus, et ilvesepere, kelle liikumised olid sügisest peale Metskülas teada ja et nad endid meile kaamera ees ka näitasid ning seda õhtuhämaruses, mitte infrapuna valguses. Võib arvata, et päeva saatis ilvesepere mööda lähedases kadastikus, kus vastu hämaruse saabumist jahiretkele siirduti. Need kiskjad püüavad igati vältida inimese vaatevälja sattumast. Nii on meil nüüd põhjust aasta loomast ja nende tegemistest veidi pikemalt arutleda.
Video salvestasTallinna Vaba Waldorfkooli 6. klassi rajakaamera Vabaõhumuuseumi metsas
Läbi aegade on ilvese arvukus meie aladel olnud küllaltki kõikuv, sõltudes peamiselt saakloomade
olemasolust. Antud hetkel on olukord selline, et „metskasse“ võiks rohkem olla. Kohe
poole rohkem. Möödunud aastal loendati 53 pesakond, võiks olla 100-130 pesakonda.
Foto: Remo Savisaar
Film pärineb ERR-i arhiivist
Seoses tänavuse ilveseaastaga on paslik alustada meie oma loodusfilmide tutvustamisega.
„Ilvese lugu“ filmiti mitme aasta vältel ning esilinastus toimus 29.12.1988. aastal. Filmi autori Rein Marani mõtlusfilm on meie metsade ühest kaunimast ja salapärasemast loomast. Autorile olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jpt.
Vaata filmi: LINK
Maalehe raamatusarjas ilmus möödunud sügisel kordustrükina Alo Lõhmuse poolt kirja pandult meie looduse visuaalmõtestaja raamat Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta“. Esmatrükk 2011, mis sai kiirelt läbi müüdud.
Aasta loomale pühendatud avasündmuse peakorraldajad Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ja MTÜ Aasta Loom jäid mõnusa kohvikõhtuga väga rahule: saal oli igas vanuses huvilisi täis, kommi, pirukaid ja kohvi jätkus kõigile ning kuulajate küsimused olid sisukad. Lisaks Raido Kondile esines loomasõpradele veel Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran (fotol), Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna zooloog Peep Männil ning Aasta looma toimkonna liige Helen Arusoo.
Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Selline maastik ilvesele tegutsemiseks sobib
Harilik ilves Lynx lynx
Veidi külmkraade ja kerge lumikate pani esimestel päevadel loomad uue olukorraga metsas harjuma, aga jäljeraamatut annab juba lugeda.
Tänavu kannab satelliitkaelust üks ilves Põlvamaal. Pildil Keskkonnaagentuuri zooloogid uinutatud metsakiisule kaelust paigaldamas.
Foto: Jaanus Remm
Aasta looma nänni - ilvesepildiga tasse, kotte ja magneteid saab osta Tallinna Loomaaia heategevuslikust e-poest. Tassi ja kotid leiad vastava kategooria alt siit.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
