Artiklid nahkhiirest

Nahkhiire neljapäev – koroonaviirus ja nahkhiired

Postitas Aasta Loom - N, 26.03.2020 - 15.39
Sisu

tiigilendlane

Hoiame silma peal koroonaviiruse uuringutel – praeguseks pole lõpuni selge, millise imetajaliigi kaudu koroonaviirus ikkagi inimeseni pääses, aga uurimine käib. Lähemal ajal teeb ka Eesti Loodusmuuseum koos teadlastega  käsitiivaliste ja viiruste teemalise podcast´i. Anname sellest jooksvalt teada!
Fotol tiigilendlased, autor Rauno Kalda

 

Nahkhiire neljapäev: hääled koopas

Postitas Aasta Loom - N, 19.03.2020 - 14.09
Sisu

Videost on kuulda huvitavaid "hääli".  Nimelt kasutab Piusa nahkhiirekaamera videoülekanne ka nahkhiiredetektori abi ja teeb hääletud nahkhiired meile kuuldavaks. Tegu pole nahkhiirte tiivaplaginaga, vaid nahkhiiredetektori abil kuulmisläveni viidud ultraheliga, mida nahkhiired kajalokatsiooniks kasutavad, selgitab nahkhiireuurija Rauno Kalda.
Video noppis välja Fleur kaamera foorumist.

Nahkhiire neljapäev: loeme üle Piusa kaamera nahkhiired! Aasta Loom N, 12.03.2020 - 10.00
Sisu

Piusa koopa nahkhiirekaamera.

Nahkhiire neljapäev: loendused käivad

Postitas Aasta Loom - N, 05.03.2020 - 10.00
Sisu

põhja-nahkhiireNahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel või märtsi alguses. Võrreldes tavaliste talvedega  on põhja-nahkhiiri (pildil) tänavu koobastes vähem.
Foto: Rauno Kalda

 

Loendusi tuleks teha siis, kui on ära olnud talve kõige külmem periood, kuna siis tulevad koobastesse ka põhja-nahkhiired. Samas peaks loendus olema tehtud enne, kui pruun-suurkõrvad hakkavad välja minema.

Riiklikus seiremetoodikas on selle kohta midagi kirjas, kuid allakirjutanu meelest on seal mänguruumi laiemalt kui võiks soovida.

Ka tänavu veebruari lõpus tehti nahkhiireloendusi suuremates talvituspaikades, kuid arvud on veel kokku löömata. Loendused jätkuvad märtsi teisel nädalal Piusas.

 

Nahkhiire neljapäev: lendavad varjud seintel Aasta Loom N, 27.02.2020 - 12.32
Sisu

 

Nahkhiire kaameras on näha ja kuulda, kuidas nahkhiired koopas ringi lendavad. Vaata lisavideoid kaamera foorumist.

 

Aasta looma näitus avati "nahkhiiremuusikaga"

Postitas Aasta Loom - L, 15.02.2020 - 10.00
Sisu

Neljapäeval Eesti loodusmuuseumi näituse „Hirmus armas nahkhiir“ avamisel miksiti tantsumuusikaks nahkhiirte hääli, mis reivimuusikaks sobivad päris hästi. Koha peal sündis rütmikas helimaastik, kui muusik Sten-Olle Moldau miksis kokku kolme liigi – pruun-suurkõrva, euroopa laikõrva ja Nattereri lendlase* hääled. Nahikute häälitsusi on kümme korda aeglustatud, et inimkõrv kuuleks.

Videoklipid püüdis telefoni Eesti Loodusmuuseumi pressiesindaja Kätlyn Metsmaa.

 

Käsi ja tiib: "sõrmed" nahkhiire tiivas
Avapilt
Aasta Loom L, 08.02.2020 - 10.00
Sisu

Nahkhiire tiivad on moodustunud samadest luudest, mis on olemas ka inimese käe sees ja ka teiste imetajate käppades, aga need on tundmatuseni moonutatud proportsioonidega. Ülemine "konks" tiival on sama, mis inimesel täidab pöidla rolli. Nähtavad "sõrmed" nahkja tiiva sees algavad juba nende luudega, mis meil on peopesas sisse jäävad kämbaluud.
Foto: Rauno Kalda

 

Kõigepealt väike selgitus nahkhiire ladinakeelse nime kohta: taksonoomilise käsitluse järgi kuuluvad nahkhiired klassi imetajad ja seltsi käsitiivalised, teadusliku nimetusega Chiroptera. See nimetus on tuletatud vana kreeka keelsetest sõnadest cheir  ja pteron, mis tähendavad vastavalt "käsi" ja "tiib". Nimetus viitab nahkhiirte tiibadele, mis on nende keha üheks kõige omapärasemaks osaks.

 

2020. aasta loom on nahkhiir

Postitas Aasta Loom - L, 04.01.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu

2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõigile neljateistkümnele Eestist leitud nahkhiireliigile, kelle kohta kogutakse niipalju andmeid kui võimalik.

„Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,“ kõneleb nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“

Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia, selleks annavad nõu eksperdid ka nahkhiiresõprade Facebooki grupist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.