Eestis olulisim ja kogu Põhja-Euroopas ülioluline nahkhiirte talvituspaik asub Piusal. Siin on pea 500 ha suurusel alal endine maa-alune liivakaevandus, mille käikude kogupikkus on koguni 20 kilomeetrit.
Piusa koobastes on nahkhiiri uuritud juba enam kui 70 aastat. Kui kunagi talvitus Piusal enam kui 4000 nahkhiirt, siis eelmise sajandi lõpus hakkas see number langema ja ei ole endist seisu veel tänaseks saavutanud.
Talvituvate tiigilendlaste arv on siiski pärast külastuskeskuse ja nn muuseumikoopa välja ehitust 2010. aastast alates veidi tõusnud, jäädes aastatel 2011-2013 nelja- ja viiesaja looma ringi ning aastatel 2018-2019 koguni 600-700 loomani. Siiski on inimkülastused ja talvituvate loomade häirimine ka Piusal oluliseks negatiivseks mõjuriks ja vajab sekkumist. Kuigi talvituspaik jääb tervenisti Piusa koobaste looduskaitseala piiresse ja siin on aastaringi keelatud maa-alustesse käikudesse siseneda, ei peeta sellest keelust kinni ja külastatakse käike nii suvel kui talvel.
Külastuskoormuse väljaselgitamiseks jälgime käikudesse sisenemist peidetud külastusloendurite abil ja selle järgi külastas 2018/2019. aasta nelja talvekuu jooksul käike vähemalt 20 inimest. Kuigi see arv on võrreldes teiste talvituspaikadega väike, on oluline märkida, et need külastused olid Piusa suurima koobastiku tagumises osas, kus talvitub tavaliselt üle 300 tiigilendlase ja igasugune häirimine on neile väga suure mõjuga. LIFE-projekti raames said just 2020. aasta juunis rajatud kõigi Piusa talvituspaiga sissepääsude (kokku 7 sissepääsu) ümber tarad, kokku enam kui kilomeeter tara. Nahkhiirte und on ka Piusal juba ilma taradeta 2019/2020 aasta talvel valvanud turvafirma USS Security. See valve näitab selgelt, et inimest vaid sildid ja videovalve ei pea - võrreldes kahe varem tarastatud talvituspaigaga (Vääna-Posti ja Humala, on Piusal videokaamerate ette sel talvel jäänud palju rohkem sissetungijaid. Talvekuudel on registreeritud vähemalt 9 sissetungi ja mai-juuni jooksul veel teist sama palju lisaks. Olulise talvituspaiga tingimuste parandusena on veel sel suvel kavas rajada Piusa suurima koopa tagumisse osasse turvatruup, mis peaks hoidma tulevikus ära talvekorteri kõige paremate tingimustega tagumise osa sissepääsu kinnivarisemise ja seeläbi jätma tiigilendlastele sinna ka edaspidi sobiva ligipääsu. LIFE-projekti raames koolitasime ka Piusa piirkonnas mitmeid loodusgiide, et võimaldada kohalikel kogukondadel alal loodushoidlikult tegutseda. Lisaks tarastamisele paigaldame Piusa nahkhiirte talvituspaika ka nahkhiiri ja LIFE-projekti tutvustava infotahvli.
2019. aasta sügisel korraldasime siin koos külastuskeskusega kohalikele huvirühmadele suunatud nahkhiirte huvipäeva, millega tähistasime 70. aasta juubelit Piusal nahkhiirte uurimisega alustamisest.
Foto: Matti Masing
Alale on kavas rajada ka eraldi elektriliitumine ja tuua talvituspaiga käikudesse püsiv elektrivool, et muuta ala praegune akudel baseeruv elektrooniline valve soodsamaks ja tõhusamaks. Lisaks analüüsime ka ala kaitse-eeskirja ja kaitserežiimi ning teeme kaitseala valitsejale, Keskkonnaametile ettepanekuid nahkhiirte kaitse tõhustamiseks alal. Loodame, et see kõik aitab tulevikus tiigilendlastel rahulikumalt ja arvukamalt Piusal talvituda.
Lauri Klein,
Eestimaa Looduse Fondi EstBatLIFE projektijuht
